Euroopa Kohtu otsus Uberi asjas ei jää viimaseks

, vandeadvokaat, Eversheds Sutherland tööõigusvaldkonna juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rando Maisvee.
Rando Maisvee. Foto: Erakogu

Teab keegi kedagi, kes teaks kedagi, kellele on nutitelefon tundmatu? Küllap leidub jaatavalt vastajaid, nagu ka neid, kes arveldavad tänaseni ainult sularahas.

Maitse küsimus, kas toimetada avangardistlikult või konservatiivsemalt. Kindel võib olla aga selles, et kus on inimesi, seal on suhtlemist ja kus on suhtlemist, seal on ka erinevaid arvamusi ja vaidluseid. Seetõttu on loomulik, et Uber, kui nutitelefonil toimiv jagamismajanduse lipulaev, on tõmmatud rohketesse vaidlustesse nii siin kui sealpool Atlandi ookeani.

Eelmisel nädalal kajastas nii kodune (Delfi, Postimees, Äripäev) kui rahvusvaheline meedia (the Economist, NY Times, Politico jne) Euroopa Kohtu otsust Uberi vaidluses Barcelona taksojuhtidega. Pealkirjadest jääb mulje, justkui kõrge kohus oleks Uberit pidanud taksoteenuseks. See ei ole lõpuni täpne. Samuti on ennatlik teha kajastatud kohtuotsuse alusel kaugeleulatuvaid järeldusi sama teenuse kohta Eestis ja mujal.

Kas Uber on IT- või taksoteenus?

Lühike vastus – ei kumbki! Nimelt leidis Euroopa Kohtu suurkoda, et Uberi taoline teenus ei ole pelgalt infoühiskonna teenus, vaid hoopis „transpordi valdkonna teenus“. See on laiem kui transporditeenus. Selline teenus ei puuduta mitte ainult transporditeenuseid kui selliseid, vaid ka kõiki muid teenuseid, mis on olemuslikult seotud füüsilise toiminguga, mis tehakse inimese või kauba viimiseks ühest kohase teise. Transpordi valdkonna teenuse juures viitas kohus võrdluseks tehnoülevaatusteenust puudutavale kohtupraktikale.

See, kas muud Uberi taolised platvormid samuti „transpordi valdkonna teenuseks“ kvalifitseeruvad, sõltub konkreetse platvormi üksikasjadest. Oluline on Euroopa Kohtu poolt märgituna aga see, et transpordi valdkonna teenuste kohta ei ole Euroopa Liidus võetud vastu ühiseid eeskirju. Sellest tuleneb, et igal liikmesriigil on ülesanne ise reguleerida Uberi taoliste teenuste osutamine. Eestis on seda juba tehtud transpordiseaduse 01.11.2017 jõustunud muudatustega. Ehkki vahemärkusena tuleb mainida, et jõustunud seadusest on kadunud algne, jagamismajandust tervitav iseloom.

Euroopa Kohus hindas Uberi teenust vaid sellest vaatevinklist, kas antud tegevusele kohaldub teenuste vaba liikumist hõlbustav direktiiv 2006/123/EÜ või mitte. Nii puuduvad eelmise nädala otsusest lähemad selgitused üksikasjade kohta, millised huvitavad teisi kohtuid Inglismaal ja Californias, kus on lõplikult lahendamata küsimus töösuhte olemasolust autojuhtide ja Uberi vahel. Ilmselt on eelmise nädala otsusest aga abi Euroopa Kohtule endale teises Uberiga seotud vaidluses, milles lahendit veel ei ole ja mis algatati Prantsusmaa kriminaalkohtu taotlusel. See tähendab, et lähiajal on Euroopa Kohtult oodata veel üht otsust Uberi kohta.

Hobi või töösuhe?

Nii ja naa. Londonist sai Uber 10.11.2017 autojuhtide kui töösuhtele alluvate küsimust puudutavas vaidluses negatiivse otsuse. See otsus ilmselt vaidlustatakse ja vaadatakse juba veebruaris koos teise sarnase vaidlusega Pimlico Plumbers Ltd asjas läbi ülemkohtus. Kuivõrd aga Inglismaal toimuva vaidluse üksikasjad ei ole võrreldavad teenuse tingimustega Eestis ja ka seadused on erinevad, oleks juhtide tööõiguslik kaitse Eestis võimalik vaid siis kui viidaks ellu sotsiaalministeeriumi avaldatud tuleviku töö analüüsis antud soovitused. Kui nüüd aga võrrelda analüüsis antud soovituste seaduseelnõudes kajastamist, siis seda ilmselt ei juhtu. Näiteks on analüüsis soovitatud vabastada tööandjad töötervishoiu ja –ohutuse nõuete täitmisest kodutööl, kuid vastavas seaduseelnõus on sellega jäetud arvestamata.

Jagamismajandus arenes 2008-2009 majanduskriisi tulemusena, luues uusi võimalusi sissetulekuteks ja alternatiive tarbijale. Peale Uberi konkurentide on aga hetkel raske näha, kelle huve saaks teenida jagamismajanduse administratiivsete võtetega piiramine. Autorile on teadmata, kas Uberi puudumine Riias ja Hiinas, Madridis ja Londonis on muutnud juhtide ja tarbijate elu kokkuvõttes paremaks. Nutitelefonil toimiva üldise lahenduse puudumine on aga igal juhul ebamugav ja vanamoodne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles