Täna hommikupoolikul põgenes Harjumaal Püünsis politsei eest joobes ja juhtimisõiguseta autojuht.
Galerii: joobes peaga politsei eest põgenenud autojuht põrutas Püünsis vastu puud
28. detsember 2017, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei pressiesindaja ütles, et 28. detsembril kella 9.50 ajal märkasid Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud Viimsis kahtlase sõidustiiliga sõidukijuhti.
Kui politseinikud auto kõrvale sõitsid, keeras juht äkilise pöördega paremale. See tekitas korrakaitsjates kahtlust, mispeale anti juhile peatumismärguanne.
Juht eiras seda ja asus suurtel kiirustel korrakaitsjate eest ära sõitma. Mõned minutid kestnud sõit lõppes juhi teelt väljasõitmisega Rohuneeme teel.
Sõidukijuhi kontrollimisel selgus, et 32-aastane mees oli tarvitanud alkoholi ning tal puudus juhtimisõigus, mis oli tal ära võetud eelnevate liiklusrikkumiste eest.
Et kokkupõrge oli suurte kiiruste tõttu tugev, viidi juht tervisekontrolliks haiglasse.
Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna välijuht Mihkel-Jaagub Laats oli sündmusele reageerijate hulgas. Tema sõnul olid patrullauto kiirused kohati kuni 130 km/h, mis tähendab, et sõiduki kiirus oli veelgi suurem.
«Õnnetuse järel oli sõiduk tugevalt deformeerunud. Eriti tugevalt sai kahjustada kõrvalistuja koht. See oli õnnelik õnnetus, et juht raskelt viga ei saanud. Olnuks tal kaasreisija, siis poleks see inimene täna ilmselt elus,» arvas Laats.
Laatsi sõnul näitab politsei tööpraktika, et korrakaitsjate peatumismärguande ning vilkurite eest kiputakse põgenema sageli just seetõttu, et puudub juhtimisõigus, ollakse joobes või on kiirused lubatust suuremad.
«Lisaks enda elule seadis juht ohtu ka kõik kaasliiklejad, sest elumajade vahel võib iga hetk teele astuda mõni jalakäija. Lootus pääsemise ees või hirm karistatud saada ei tohiks kunagi üle kaaluda omaenda või teiste elu ohtu seadmist. Ükski määratud karistus ei ole nii karm kui elamine teadmisega, et ühe rumala teo tõttu on keegi sattunud haiglasse või veel hullem hukkunud. Inimesed peaksid olema teistest hoolivamad ja arvestama, et liikluses ei ole me kunagi üksi,» lisas välijuht.