Reinsalu päästis bussijänesed raudupanekust (1)

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mupo piletikontroll. Pilt on illustreeriv.
Mupo piletikontroll. Pilt on illustreeriv. Foto: Liis Treimann

Ühissõidukis piletita sõiduga vahele jäänud inimesed võivad edaspidigi piletikontrolli juurest karistamatult minema jalutada, sest justiitsministeerium laskis põhja seaduseelnõu, mis oleks andnud munitsipaalpolitseile õiguse nende suhtes sunnivahendeid kasutada.

Siseminister Andres Anvelti veetud plaan anda kohalike omavalitsuste korrakaitseametnikele õigus käsi väänata ja vajadusel kumminuia kasutada, on seisma pandud, kirjutas ERRi uudisteportaal. Veebruaris tuli siseministeerium välja eelnõuga, mille seadusekssaamisel oleks kohalike omavalitsuste korrakaitseorganid saanud õiguse jõudu kasutada. Siseminister Andres Anvelt (SDE) ja Tallinna munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere rääkisid eelnõud kaitstes, et politsei töökoormus on suur ning mõistlik oleks seda jagada kohalike omavalitsustega.

Septembrikuuks polnud eelnõu veel riigikokku jõudnud ning seda peamiselt justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) vastuseisu tõttu. Muu hulgas on justiitsministeerium teinud ettepaneku, et kui omavalitsusametnikud saavad õiguse jõudu kasutada, peaks nende üle toimuma riiklik järelevalve, Anvelt seda vajalikuks ei pea.

Toompere selgitas mupo õiguste suurendamise tagamaid Postimehele tänavu märtsis. Ta juhtis muu hulgas tähelepanu sellele, et sunnivahendite kasutamise õigus on juba praegu päris paljudel struktuuridel. «Mõni jurist ütleb, et jätame need käerauad ja sunni kasutamise ainult politseile, ei maksa seda ringi laiendada. Aga tegelikult on see ring juba niigi lai. Turvamehed võivad sundi kasutada, abipolitseinikud samuti. Keskkonnainspektorid, vanglaametnikud, isegi päästjad. Kui näiteks tulekahju sündmuskohal keegi muutub agressiivseks, siis võivad ka päästjad käeraudu kasutada. Aga ainult selleks ajaks, kui inimene on ohtlik. Inimest tohib raudus hoida ainult niikaua, kuni ta on ohuks. Kohe esimesel võimalusel tuleb ta nendest vabastada,» rääkis Toompere.

«Teine asi on joodikute transportimine. Igas kuus sattub keskmiselt 400–500 inimest kainestusmajja. Nende transportimine võtab tohutult politseiressurssi, sest isegi kiirabi ei tohi joodikut kainerisse viia. Kui nüüd kohalikul omavalitsusel oleks volitus neid vedada, siis see leevendaks politsei töökoormust. Ja seal võib ka käeraudu vaja minna, sest aeg-ajalt võivad kainenemisele viidavad inimesed ootamatult väga agressiivseks muutuda,» lisas ta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles