Jaapanlanna murdis vägistamist ümbritseva vaikimise kultuuri

Naine kirsiõites pargis Tokyos.

FOTO: BEHROUZ MEHRI/AFP/Scanpix

Jaapanlanna, keda oli peol uimastite abil vägistatud, otsustas minna vastuollu vaikiva kultuuri ja mõjuvõimsate jõududega ning oma loo avalikkuse ette tuua.

Pärast paari jooki muutub naine uimaseks, minestab ja avastab hommikul, et on sattunud kuhugi, kus ta olema ei peaks. Sellised nn vägistamisdrooge hõlmavad juhtumid on meil hästi teada ning ohvritel on võimalik abi saamiseks pöörduda võimuorganite ja mitmesuguste abigruppide poole.

Jaapanis abi otsimine paraku nii tavaline ei ole ja enamus juhtumeid vaikitakse lihtsalt maha.

Ühel kevadõhtul kutsus Jaapani üks kuulsamaid ajakirjanikke Tokyo uudistekanalis praktikandina töötanud Shiori Ito välja. Nad haarasid kerge ampsu, võtsid paar jooki ja läksid seejärel õhtust sööma.

Viimane asi, mida Ito sellest õhtust mäletab, on restorani tualetis minestamine. Naine väidab, et mees oli viinud ta teadvusetuna oma hotellituppa ja seal vägistanud.

Toonane Tokyo Ringhäälingu Washingtoni toimetuse ülem ja peaminister Shinzo Abe biograaf Noriyuki Yamaguchi eitas süüdistusi ja pärast kahe kuu pikkust juurdlust asi sinnapaika jäigi.

Kuid Ito otsustas teha midagi Jaapanile ebaloomulikku: ta tegi oma loo avalikuks. Ta sõnas, et politseil on hotelli turvakaamera salvestis, millelt on näha, kuidas Yamaguchi teda hotelli fuajeest läbi talutab.

Politsei küsitles ka neid sõidutanud taksojuhti, kes kinnitas, et Ito oli minestanud. Uurijad teatasid, et kavatsevad Yamaguchi vahistada, kuid muutsid äkitselt meelt.

Mujal oleks naise lugu põhjustanud pahameeletormi, kuid Jaapanis jäi see suuresti tähelepanuta.

Ehkki statistika kohaselt on Jaapanis vägistamisjuhtumeid kolm korda vähem kui näiteks Ameerika Ühendriikides, ei ole jaapanlannad ka nii varmad lugema vägistamise hulka nõusolekuta seksuaalvahekorda.

Jaapani seadustikus ei ole vägistamise osas kusagil märgitud, et seksuaalaktis on oluline nõusolek ning nn kohtinguvägistamine on sisuliselt võõras kontseptsioon. Politsei ja kohtunikud kalduvad lugema vägistamiseks vaid füüsilist jõudu hõlmanud akti ning ei võta kuigi tõsiselt juhtumeid, kus ohver on alkoholi tarvitanud.

«Alles hiljuti on aktivistid tõstatanud «Ei tähendab ei» kampaania,» sõnas Tokyp Sophia ülikooli poliitikateadlane Mari Miura. «Ma arvan, et Jaapani mehed kasutavad kurjasti ära teadmatust nõusoleku kontseptsioonist.»

Hiljutisest uuringust selgub, et kaks kolmandiku vägistamisohvritest ei ole oma kogemusest kunagi rääkinud ning vaid neli protsenti on pöördunud politseisse.

«Eelarvamused naiste suhtes on rängad ja sügavale juurdunud ning inimesed ei võta seksuaalkuritegude põhjustatud kahju sugugi tõsiselt,» sõnas Waseda ülikooli teadur Tomoe Yatagawa.

Yamaguchi vastu süüdistuse esitanud Ito arvab aga, et on aeg seda muuta: «Ma tean, et kui mina sellest ei räägi, ei muutu see kohutav seksuaalsete rünnakute keskkond kunagi.»

Tagasi üles