Valitsus ei läinud prokuratuuri tiibade kallale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Valitsus toetas täna justiitsministeeriumi arvamust riigikogu liikmete algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõule, millega soovitakse seada kohtueelsele kriminaaluurimisele konkreetsed tähtajad. Justiitsministeeriumi hinnangul kahjustaks tähtajad märkimisväärselt raskete kuritegude uurimist.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul nõustub ta sellega, et kriminaalmenetlus tuleb läbi viia võimalikult kiiresti. «Küsimus taandub aga sellele, kas valime nõukogude ajale omase lähenemise, kus paneme tähtajad seadusesse või tänapäevase lähenemise, kus tagame kiirema menetluse bürokraatlike takistuste kõrvaldamisega, digitaliseerimise ja juhtumipõhise lähenemisega,» ütles Reinsalu.

«Enamikule kriminaalasjadele kuluv aeg on juba täna mõistliku pikkusega, kestes keskmiselt kuus kuud. Menetlustähtaegade seadmisega satuvad löögi alla eelkõige kõrgkorruptsiooni, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja majanduskuritegude uurimine, aga ka näiteks rasked alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimised, mis nõuavad keerulisi ekspertiise. Fakt on see, et tähtaegade seadmine ei taga kvaliteetset õigusmõistmist ega õiguskindluse suurenemist, vaid võib viia meid olukorrani, kus keerukamad juhtumid jäävad tähtaja survel uurimata või need aeguvad,» ütles Reinsalu.

Majandus-, maksu- ja korruptsioonikuritegude, aga ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegude uurimiseks ja kurjategijate kohtu ette saatmiseks on uurijatel ja prokuröril vaja läbi töötada tuhandeid lehekülgi dokumente, esitada teistele riikidele õigusabi taotlusi, kuulata üle kümneid tunnistajaid nii Eestis kui välisriikides või teostada keerukaid ja aeganõudvaid ekspertiise. Seega võib selliste menetluste läbi viimine üheksa kuu jooksul paljudel juhtudel, eriti rahvusvahelise kuritegevuse puhul, osutuda võimatuks.

Justiitsministeerium arvestas seisukoha kujundamisel ka siseministeeriumi, sealhulgas politsei- ja piirivalveameti, riigikohtu, Tartu ringkonnakohtu ja riigiprokuratuuri arvamustega. Kõik asutused nõustuvad, et kriminaalasja kohtueelne menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul, ent leiavad, et menetlusele tähtaegade seadmine ei oleks sobivaks lahenduseks.

Prokuratuur on viimastel aastatel kinnistanud tugeva mitmetasandilise sisekontrolli, milles kõrgemalseisvad prokurörid teostavad nii ringkonnaprokuratuurides kui ka riigiprokuratuuris kohtueelse menetluse mõistliku aja osas igakuist järelevalvet. Prokuratuuri hinnangul võivad jäigad menetlustähtajad, mille tõttu väheneb kohtueelses menetluses kogutud tõendite kvaliteet või nende üldine hulk, kaasa tuua selle, et keerukamad kriminaalasjad ei jõuagi üleüldse õigusmõistja ette. Tänane regulatsioon võimaldab prokuröril läheneda igale kriminaalasjale personaalselt, vastavalt asja keerukusele, ulatusele ja mahule, kaasates võimalusel hädavajalikke koostööpartnereid nii Eestist kui välismaalt, tellides ekspertiise jne.

Riigikohtu hinnangul ei sobitu eelnõu kriminaalmenetluse seadustiku loogika ega põhiseadusest tuleneva riigikohtu pädevusega. Põhiõiguste kaitse tagamine ja kontrollimise pädevus kohtueelses menetluses on eelkõige eeluurimiskohtunikul, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks peaks faktilisi asjaolusid ja tõendite täiendava kogumise vajadusega seonduvat hindama kõrgeim kohus.

Tartu ringkonnakohus tõi oma arvamuses välja, et kohtueelse menetluse tähtaegade kehtestamine kasvataks kriminaalasju menetlevate ametnike koormust tarbetu bürokraatia arvelt ja vähendaks võimalust tegeleda raskete kuritegude uurimisega. Selle asemel, et keskenduda tõendite kogumisele ja analüüsimisele, peaksid uurijad ja prokurörid kasutama tööaega menetlustähtaegade pikendamise taotlemisele ja nende taotluste lahendamisele. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu sõnul tähtajad reaalselt saavutatavad ning nende puhul pole arvestatud kohtueelset menetlust toimetavate asutuste töötajate arvu ega nende käsutuses olevaid vahendeid.

Siseministeeriumi hinnangul on kümne päevaga võimalik kriminaalasi prokuratuuri saata üksnes juhul, kui asjaolud on algusest peale selged. Kui aga on vaja koguda tõendeid, ei ole kriminaalasja prokuratuuri saatmine kümne päeva jooksul pärast kurjategija isiku või süüteo koosseisuliste asjaolude tuvastamist reaalne. Tihti võtab ainuüksi ekspertiisi läbiviimine kauem aega, näiteks ehitusekspertiisidele kulub 6-12 kuud, samuti on äärmiselt ajamahukas digitaalsetest andmekandjatest koopiate tegemine ja nende analüüsimine. Mahukate menetlustoimingute ümbertõstmine uurimisasutuselt prokuratuuri ülesandeks menetluse läbiviimist ei kiirendaks, kuna sellisel juhul tuleb jälle märkimisväärselt suurendada prokuratuuri ametnike arvu.

Eelnõu esitasid kaheksa riigikogu liiget viiest erakonnast

Novembri lõpus esitasid kaheksa riigikogu liiget viiest erakonnast (ainsana puudus IRL) valitsusele ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustikku nõnda, et kohtueelsele menetlusele seataks lühemad ajalised piirangud.

Üks algatajaid Igor Gräzin põhjendas toona Postimehele, et Euroopa üks peamisi põhiõigusi on õigus õiguse mõistmisele, ja lisas, et eeluurimine on juba omaette karistus, mis rikub inimese elu väga pikaks ajaks ära. «Inimesel on õigus öelda, et kui mind süüdistate, viige mind kohtu ette ja klaarime selle asja ära. Aga meil praegu on need tähtajad läinud lubamatult pikaks,» sõnas ta.

Eriti reljeefselt väljendas end keskerakondlane Peeter Ernits, kelle hinnangul tunnevad prokurörid ennast praeguses Eestis pooljumalatena. «Kriminaalasja ei saa lõputult uurida. Kui etteantud ajaga ei suudeta hakkama saada, läheb toimik riiulile,» kirjutas Ernits toona sotsiaalmeedias.

IRLis ei leidunud siis ühtegi inimest, kes eelnõu toetanuks. «Väga ära piiritleda menetlustähtajad päevadega ja mõne kuuga – see on täiesti mõeldamatu ja ebaratsionaalne,» selgitas endine kaitsepolitsei peadirektor, riigikogu liige Raivo Aeg. Tema hinnangul ei ole need täidetavad, teisalt võib plaaniline tähtaeg viia ka menetluspraagini.

Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul kulub õigukaitse statistika andmebaasile tuginedes Eestis kogu kriminaalmenetlusele üldiselt kuus kuud ning ühele isikule keskmiselt neli kuud. Seetõttu ei leia ka prokuratuur, et Eestis oleks vaja kohtueelse menetluse kiirendamiseks põhimõttelisi ja radikaalseid ümberkorraldusi teha.

«Vaadates võrdluseks otsa ka teiste Euroopa riikide tänase päeva vastavatele näitajatele, näeme, et meil pole põhjust häbi tunda: kohtueelse menetluse kiiruses oleme paljudele riikidele eeskujuks,» leidis Perling.

Kuriteod, mille puhul menetlus vältab Eestis keskmisest kauem ehk üle kuue kuu, kuuluvad üldjoontes kolme gruppi: kõrgkorruptsioon, rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus ning mahukas majanduskuritegevus. «Selliste menetluste ajamahukuse taga ei seisa aga ei ebaõnn ega laiskus. Kuritegevuse sellised vormid, mis on rohkem peidetud kui ka mahukad, nõuavad paratamatult ka rohkem ressursse, sealhulgas aega,» selgitas Perling.

Oma mõtete ilmestamiseks tõi ta ka näiteid Herman Simmi juhtumist, dokumendimaffiast ja rahvusvahelistest organiseeritud kuritegelike ühenduste juhtumitest, mis on nõudnud pikka uurimist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles