Paslikum oleks muidugi muretseda, kannatada, kurvastada ja pingutada. Minu elus on kõik need komponendid olemas, aga nendele keskenduda oleks totter. Tegelen elus erinevate asjadega ja on loogiline, et sellega kaasnevad erinevad emotsioonid. Üheks uueks asjaks alates selle aasta oktoobrikuust on Rakvere linnavolikogu liikme staatus. Tänu kõigile, kes sellesse oma häälega panustasid. Saite omale hea linnavoliniku. Mul on küll ennegi õnnestunud valituks saada, aga parasjagu käsil olevad ametid pole võimaldanud mandaati realiseerida. Nüüd siis lubab nn kahe tooli seadus riigikogu liikmel ka kohaliku omavalitsuse volikogu töös osaleda. Sellel seadusel on vastaseid, stiilinäiteks vabaerakond. Nemad ei osale ise valimistel ega soovita seda teistelegi.
Naudin, naudin, naudin!
Ideel on aga ka poolehoidjaid. Muidu seda seadust ju poleks. Hiljaaegu presidendiga kohtudes nentisin, et kahe tooli seaduse realiseerimine ongi üheks õmblusteta või traagelniitideta Eesti kehastuseks. Kriitikute üheks argumendiks on olnud see, et nüüd riigikogulased tulevad ja kohalik demokraatia jääb arenemata. Kui vaadata, kuidas riigikogu liikmed valituks osutusid, siis loomulikult on neid kõige rohkem Tallinna volikogus, aga kõikides ülejäänud 78 volikogus see nii pole. Lääne-Virumaal on kaheksast vallast-linnast vaid kahes riigikogulased. Siret Kotka-Repinski ja mina oleme Rakvere linnavolikogus ja Toomas Väinaste Vinnis. Volikogu tööd saab nii organiseerida, et selleks ei pea riigikogu istungitest poppi tegema. Sealt muidugi ei pea üldse poppi tegema.