Olümpiamängudele – olgu oma või olümpialipu all!

Kalle Voolaid
, spordiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotši olümpiamängude avamisel esinesid India talisportlased olümpialipu all. Mängude ajal tühistas ROK Indiale kehtestatud sankstsioonid ja indialased said jälle võistelda oma lipu all.
Sotši olümpiamängude avamisel esinesid India talisportlased olümpialipu all. Mängude ajal tühistas ROK Indiale kehtestatud sankstsioonid ja indialased said jälle võistelda oma lipu all. Foto: SCANPIX

Olümpiaperre kuuluvate riikide arv on nüüdseks ületanud juba 200 piiri. Ent riikide ja rahvaste teekond suurele spordipeole pole sugugi alati kulgenud takistusteta. Rahvusvahelise Olümpiakomitee otsus Venemaa sportlased dopinguskandaali tõttu olümpialipu alla saata annab küll sportlastele võimaluse medalile pürgida, kuid ei lase riigil olümpiaaust osa saada.

Pierre de Coubertin.
Pierre de Coubertin. Foto: Eesti spordi- ja olümpiamuuseum

Mängude algaegadel reguleeriti osavõtjaskonda suuresti Rahvusvahelist Olümpiakomiteed (ROK) juhtinud prantslase Pierre de Coubertini subjektiivsete otsuste najal. Seejuures ei pidanud ta pühaks ja puutumatuks riigipiiregi. Paljuski mõjutas tema toonaseid valikuid Briti impeeriumi komplitseeritud olukord, eeskätt selle dominioonide soov oma võistkonnad iseseisvalt mängudele viia. Nii lõidki Austraalia ja Uus-Meremaa sportlased 1908. ja 1912. aasta olümpial kaasa eraldi ühisvõistkonnana, mil nimeks Australaasia. Lisaks tegid samal ajal iseseisva olümpiadebüüdi Böömimaa (osake Austria-Ungari impeeriumist) ja Soome (osake Tsaari-Venemaast).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles