Küsitlus: inimesed tunnevad end oma kodukandis üha turvalisemalt

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskest uuringust selgus, et inimeste hirm kuriteo ohvriks langeda on vähenenud.
Värskest uuringust selgus, et inimeste hirm kuriteo ohvriks langeda on vähenenud. Foto: Caro / Rodriguez/Caro / Rodriguez

Justiitsministeeriumi iga-aastasest väiksest ohvriuuringust selgus, et kuritegudega kokku puutunud inimeste osakaal ja ka narkoprobleemi nähtavus on vähenenud. Samal ajal on tõusnud turvatunne tervikuna.

Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis, et ehkki väikeses ohvriuuringus kajastatud juhtumid ei pruugi olla kuriteod õiguslikus mõttes, täiendavad nad ametlikku statistikat. «Kui vaadata viimaseid eurobaromeetri küsitlusi, on Eesti elanike mure kuritegevuse pärast umbes neli korda väiksem Euroopa keskmisest. Rõõmustab ka see, et inimesed tunnevad end oma kodukandis üha turvalisemalt. Siiski ei julge umbes kolm protsenti vastanutest kuriteo kartuse tõttu pimedas väljas liikuda ja meie ülesandeks on tagada, et ka nemad sellest hirmust vabaks saaksid,» rõhutas Reinsalu.

Kui 2016. aastal langes kuriteoohvriks seitse protsenti vastanutest, siis möödunud aastal oli vastav number viis protsenti.

Kuritegudest politseile teatamine püsib ligikaudu samal tasemel.

Möödunud aasta jooksul langes 12 protsenti vastanuist pettuse ohvriks kauba müümisel või teenuse osutamisel, kolm protsenti isiklike asjade varguse ohvriks, kaks protsenti vägivallaga ähvardamise ohvriks ning üks protsent kallaletungi, röövimise või varguse ohvriks. Kuriteo ohvriks langemist rahvuse, rassi, nahavärvi, religiooni, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu märkis samuti üks protsent vastanuist.

Samas tunneb end oma kodukandis pimedas üksinda liikudes turvaliselt 76 protsenti vastanuist ning tõusnud on turvatunne naiste hulgas: end «täiesti julgelt» tundvate naiste osakaal tõusis 22 protsendilt (2016. aastal) 30 protsendile. 

Narkootikumidega seonduvat, nt tarvitamist või kauplemist, oli enda kodukandis viimase aasta jooksul vahetevahel või sageli näinud 12 protsenti vastanutest. Narkoprobleem on märgatavam Tallinnas (53 protsenti) ja Ida-Virumaal (23 protsenti). Tallinnas on narkotegevust enim märgatud Lasnamäel (35 protsenti), Mustamäel (20 protsenti) ja Põhja-Tallinnas (16 protsenti).

Justiitsministeeriumi väikest ohvriuuringut tellitakse aastast 2010. Küsitlustöö viis läbi Turu-uuringute AS ja sellele vastas 1011 inimest. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles