Kaheksa Eesti kirurgi said eile kaitseväe ühendatud õppeasutuste kaasabil Tartus harvaesineva hinnalise võimaluse viimistleda oma kutseoskusi surnukehade peal.
Kirurgid harjutasid vigastuste ravi surnute peal
12. jaanuar 2018, 07:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siinsed paremadki kirurgid on tänulikud iga võimaluse eest end oma põhitöö kõrvalt arendada.
Seda silmas pidades korraldasid Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja kaitseväe ühendatud õppeasutused koolituse, kus kasutatakse õppevahendina kaht hiljuti surnud inimest, kes olid oma elu ajal sõlminud enda keha teadustöös kasutamist lubava annetuslepingu. Biomeedikumi lahangusaalis toimuv koolitus algas eile ja jätkub täna.
Põhja-Tallinna regionaalhaigla üldkirurg Karl-Gunnar Isand pidas sellist õppevormi väga vajalikuks. «Mina üldkirurgina tegelen iga päev kõhuõõnekirurgiaga, aga erakorralises meditsiinis pean kokku puutuma ka traumadega. Kuna Eestis pole rasked traumad sagedased, siis on siinsete arstide kogemusepagas üsna väike. Siit saame vajalikku lisakoolitust,» rääkis ta.
Olematu kogemus
Üks koolituse instruktoreid doktor Peep Talving rääkis, et nende protseduuridega, mida käimasoleval kursusel praktiseeritakse, puutuvad kirurgid kokku võrdlemisi harva nii Euroopas kui ka Ameerikas.
«Kui peaksite pärast läbi klaasi kukkumist haiglasse jõudma ja kaelal on rikkalikult veritsev haav ning vajate kiiret kirurgilist ravi, siis sooritab üldkirurgia valveresident või üldkirurg vajamineva protseduuri suure tõenäosusega esimest korda väga paljudes Euroopa maades, kaasa arvatud Eestis,» selgitas Talving. «Parem olgu kirurgid treenitud ja teavad, kuidas veresoonele õige klemm peale panna, ja seda me siin õpetamegi.»
Sõjavigastused on enamasti traumad ja nendega toimetulek on kaitseväes äärmiselt tähtis. Sama kehtib tsiviilmeditsiini kohta, märkis nooremleitnant Hele-Reet Lille.
«Kui me ütleme, et oleme väga heade oskustega ega vaja midagi rohkemat, siis oleme jäänud seisma,» jätkas Talving. Ta avaldas kahetsust, et Eesti rahalised võimalused ei luba piisavalt palju rahvusvahelisi koolitusi.
Kui jagada Eesti kirurgide ühe aasta koolitusraha kõigi selle valdkonna spetsialistide vahel, siis saaks igaüks neist 200–300 eurot. Ent juba ainuüksi praegune koolitus maksab igale osalejale 500 eurot. Soomes oleks sama koolituse hind veel kolm korda kõrgem.
Koolitajad on kogenud arstid Eestist ja Ameerikast. Töö käigus käsitletakse surnukehadel erinevaid organisüsteeme ja vigastusi. «Need kirurgid, kes praegu Eesti haiglates ravivad traumahaigeid, peaks seda vajaduse korral tegema ka sõjaolukorras,» ütles kaitseväe ühendatud õppeasutust esindav nooremleitnant Hele-Reet Lille.
Sarnased töövõtted
Sõjas saadakse vigastusi ja nendega toimetulek on kaitseväes äärmiselt tähtis, märkis Hele-Reet Lille.
Koos Peep Talvinguga eile õpetust jaganud Ameerika õhujõudude erukolonel doktor Mark J. Bowyer ütles, et militaar- ja tsiviilmeditsiini traumat ravitakse samamoodi. Tema sõnul tekivad vigastused küll erineval moel, aga protseduurid ja instrumendid, mida ravimiseks kasutatakse, on samad. «Protseduurid, mida me õpetame on tehtavad minimaalsete vahenditega, sest missioonil olles ei pruugi seal kõiki instrumente olla,» selgitas Bowyer.