Kuidas ISIS Afganistanis kanda kinnitas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Deh Mazangi väljak Kabulis 23. juulil 2016, kui kaks ISISele truudust vandunud enesetaputerroristi õhkisid end rahvarohke šiitide kogunemise ajal, tappes üle 85 inimese.
Deh Mazangi väljak Kabulis 23. juulil 2016, kui kaks ISISele truudust vandunud enesetaputerroristi õhkisid end rahvarohke šiitide kogunemise ajal, tappes üle 85 inimese. Foto: WAKIL KOHSAR/AFP/Scanpix

ISIS ehk araabia keeles Daesh on tapnud alates oma tegutsemise algusest Afganistanis 2014. aastal arvukates rünnakutes sadu inimesi.

 USA juhitava ISISe-vastase koalitsiooni õhulöökide kampaania on viimase pooleteise aastaga hoogustunud, märgatavalt on kasvanud äärmusrühmituse rünnakute hulk Kabulis, mistõttu kohalikud elanikud on veelgi suuremas ohus.

Järgnevalt on loetletud põhisündmused, mille käigus Lähis-Ida terroriorganisatsioon Afganistanis kanda kinnitas.

Afganistanis hakkas ISIS tegutsema 2014. aastal, kui NATO oma väed riigist välja tõi ja  kontrolli Afganistani julgeolekujõududele üle andis.

ISIS vallutas tormijooksuga suure osa Afganistani idaosas Pakistani piiri ääres asuvatest Nangarhari ja Kunari provintsidest, mis tähendas sissisõda Talibaniga.

Samal ajal vaidlesid USA ja afgaani ametnikud, kas ISISe võitlejad on uus grupeering või lihtsalt Talibani ülejooksikud.

Kui 2015. aasta veebruaris küsiti USA kaitseminister Aston Carterilt ISISe kohaloleku kohta Afganistanis, siis ei pidanud ta ohtu liiga suureks, öeldes, et osa Talibani mässulisi püüab endale lihtsalt uut kuvandit luua.

«Raportite põhjal, mida ma näinud olen, on tegemist väikesearvulise rühmitusega,» lisas ta.

Kui kaks kuud hiljem tappis ja vigastas enesetaputerrorist Nangarharis hulgaliselt inimesi, võttis rünnaku omaks ISIS, olles esimene kord Afganistanis.

2015. aasta suvel kirjutatud ÜRO raport hoiatab, et ISIS kavatseb tungida Afganistani, värvates liikmeid riigi 34 provintsist 25 ja leides palju poolehoidjaid.

Viimased kahtlused ISISe kohalolu kohta Afganistanis said kinnituse 2016. aasta jaanuaris, kui USA välisministeerium nimetas ISISe Afganistani ja Pakistani haru – Islamiriigi Khorasani Provintsis (ISIS-K) – terroriorganisatsiooniks.

Khonrani nimi viitab ajaloolisele piirkonnale, mis ühendab osa tänapäeva Afganistanist, Pakistanist ja teistest naaberriikidest.

Pärast korduvaid rünnakuid mitmel pool Afganistanis võttis ISIS esimest korda pealinnas korraldatud rünnaku omaks 2016. aasta juulis, mis on siiani üks Kabuli verisemaid.

Plahvatustes hukkus vähemalt 85 ja sai viga 400 inimest, kui kaks enesetaputerroristi õhkisid pommivööd šiiitidest hazara vähemusrahva rahumeelsel protestidemonstratsiooni ajal valitsuse vastu, mis oli peatanud hazarade peamise elukoha Bamiani provintsi elektrifitseerimise.

Pärast seda toimus oktoobris ja novembris veel kaks rünnakut šiiitidele, suurendades veelgi hirmu, et vägivald on sihitud just selle usuvoolu järgijate pihta.

Aprillis 2017 heitis USA nn emapommi ISISe peidukohtadele riigi idaosas asuvas Nangarhari provintsis, hävitades rünnakus äärmusrühmituse tunnelite ja punkrite võrgustiku ja tappes üle 90 võitleja.

Pentagoni sõnul on emapommiks nimetatav GBU-43/B tuumapommi järel suurim pomm, mida on lahingus kasutatud.

USA väed Afganistanis hoidsid grupeeringu võtmeisikuid jätkuvalt sihikul ning 11. juuli rünnakus Afganistani kirdeosas asuvale Kunari provintsile sai surma ISISe Afganistani haru juht Abu Sayed ja mitu teist sunniitliku äärmusrühmituse kõrget liiget.

Pärast seda liikusid ISISe võitlejad väidetavalt põhja poole, sh Türkmenistani piiril asuvasse Jowzjāni provintsi.

Samas on ISIS suurendanud survet sõdadest räsitud Kabulile, kus džihadistid on aasta jooksul korraldanud Afganistani julgeolekujõudude ja šiitide vastu vähemalt 14 rünnakut ning loonud enamjaolt Kabuli keskklassi kuuluvate elanike najal uusi rakukesi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles