PÄEVAINTERVJUU Raivo Hein Saaremaa sillast: see asi saab ära tehtud

Ettevõtjad Raivo Hein ja Raivo Kütt loodavad juba 2020. aastal alustada Suurele väinale silla ehitamist. Heina sõnul ootab otsus praegu poliitikute heakskiitu, misjärel saab asuda investoreid kaasama. Sillaületuse hind tulevikus sõltub sellest, kas riik otsustab ühendust doteerida, Heina sõnul on see oodatud.

«Põlise saarlasena seal elades on minu töö suuresti Tallinnas,» kirjeldas Hein silla vajalikkuse tagamaid, «edasi-tagasi liikumist on aastate jooksul ikka tuhandeid olnud. See hakkab tasapisi lihtsalt karjuma.»

«Teema on üleval olnud juba julgelt üle 20 aasta – ühel hetkel ta lihtsalt koguneb ja tahab saada valla, sest näed, et seda silda on vaja, aga midagi ei tehta.»

«Kui tänapäeval keegi ütleb, et te olete ju saarlased, peate sellega arvestama, siis mind ajab see kurjaks. Me ei ela enam 100 või 200 aastat tagasi, kui ei olnud võimalik mõtteid sellistest ehitistest ellu viia.»

Enne poliitika, siis raha

Praegu on vajaminevast 400–500 miljonist eurost ettevõtja sõnul kaetud kaks miljonit.

«Me alustasime ka alles kolm kuud tagasi. Me ei saagi enne minna investorite ega fondide juurde, kui meil pole lauale panna plaani, millel on ka poliitiline toetus.»

Poliitikutega, sealhulgas peaminister Jüri Ratasega, kohtuvad ettevõtjad juba sel kuul. Koostöövorm on veel lahtine, üks võimalus on baseeruda puhtalt erakapitalil või teha riigiga koostööd.

«Enne on vara rääkida, palju teil raha laual on ja kes on investorid, kui me ei tea, kas riigi poolt jah-sõna tuleb. Praegu on investorid Raivo Hein ja Raivo Kütt, kes panevad isiklikust rahast projekti ühe miljoni.»

Hein arvab, et peaministrile ei pea ideed väga «müüma», kuna avalikkuses on näha tohutult positiivset vastuvõttu.

Hulk uuringuid juba tehtud

«Osa asju, nagu mereplaneeringud, on veel tegemata, kuid nii palju vajalikke keskkonnauuringuid on sel teemal juba tehtud, et meil pole mõtet neid tühja lasta. Pole mõtet jõuda punkti, kus ühed on rahul ja teised jälle pole. Keskkonna strateegilise hindamise kava sai heakskiidu juba keskkonnaametilt, nüüd peab valitsus õla alla panema.»

«Tuleb ainult tahta ja see ette võtta. See asi saab ära tehtud,» on Hein optimistlik.

Riik võiks sillaületust doteerida

Riik doteerib praegu praamiliiklust, samas kui aastal 2010 märkis reformierakondlane Arto Aas, et Saaremaa sild oleks pikas perspektiivis riigile odavam kui laevaliikluse toetamine. Heina sõnul ootavad ettevõtjad tulevikus siiski toetust ka sillaületusele.

«Kõik oleneb sellest, kas riik tahab, et sillaületuspilet oleks taskukohane või mitte. Meie oleme arvestanud, et riik doteerib seda nii palju, kui võimalik, see tähendab odavamat piletit, nagu praegu praamide puhul.»

Investorite plaanis on tegelikult kaks silda – teine peaks pärast seda, kui Suure väina sild tööle hakkab, ühendama Saare- ja Hiiumaad.

Tagasi üles