Leidloomad võivad reformi tõttu varjupaiga ukse taha jääda

Janno Zõbin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maainimestele on probleemiks hulkuvate kasside pojad koduõues. Haldus­reformi­järgses segaduses ei jõua sugugi kõik kiisud varjupaika, kuna kokkuleppe saavutamine uute valdadega võib olla keeruline ja võtta kaua aega.
Maainimestele on probleemiks hulkuvate kasside pojad koduõues. Haldus­reformi­järgses segaduses ei jõua sugugi kõik kiisud varjupaika, kuna kokkuleppe saavutamine uute valdadega võib olla keeruline ja võtta kaua aega. Foto: Kristjan Teedema

Hulkuvate loomade varjupaika viimine on peale haldusreformi keeruline. Uutel ühendvaldadel pole lepingut Tartu koduta loomade varjupaigaga. Suurvaldade tõmbekeskustest kaugemal elavatel inimestel on raske aru saada, kuhu peaks probleemiga pöörduma.

Lepingud sõlmimata

Seni on väljaspool Tartut kehtinud põhimõte, et hulkuvate loomade Tartu koduta loomade varjupaika viimise ja seal hoidmise eest tasub 14 päeva vallavalitsus. Pärast haldusreformi on aga tekkinud vastuoluline olukord: vallad, kes veel 2017. aastal loomade eest tasu maksid, on lakanud juriidiliselt eksisteerimast. Uutel ühendvaldadel aga esialgu varjupaigaga lepingut pole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles