Eesti ja Venemaa kontrolljoone Eesti-poolse piiririba väljaehitamiseks ei piisa kümne meetri laiusest maaribast ja seetõttu tuleb riigil uuesti alustada läbirääkimisi maaomanikega maa juurdeküsimiseks.
Riik küsib piiririba väljaehitamiseks maaomanikelt maad veel juurde (2)
15. jaanuar 2018, 21:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipiiriseadus, kus sätestatakse piiririba laiuseks kuni kümme meetrit, on aastast 1994, mil nähti seda, et piiriribale peab mahtuma mahamärgitud piir ja patrullrada, vahendas ERR.
«Keegi ei osanud 1994. aastal mõelda selle peale, et me 21. sajandil ehk aastal 2018 oleme nii tehnoloogilised nagu täna – nüüd projekteerimine näitas meile väga selgelt kätte, et nii efektiivseks ehitamiseks kui ka kvaliteedi saavutamiseks meil sellest ei piisa, et me saame ainult kümnel meetril liikuda,» selgitas PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme.
«Ega väga palju üle 40 meetri seda piiririba ikkagi ehitada ei tule, kui laias laastus öelda, siis 20 meetrit võiks olla see, kuhu mahuks ära piirimärgistamine, patrulltööd, vajalikud aiad ja siis oleks vaja veel ohutsooni. Võtame lihtsa näite – et ei kukuks metsast puud aia peale, ei kukuks valvetehnika peale,» rääkis siseministeeriumi piirivalvepoliitika osakonna juht Janek Mägi.