Ülehelikiirusel reisilennukid tulevad turule juba 2025. aastal
16. jaanuar 2018, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/16/7487527t1hd89c.jpg)
Ülehelikiirusel lendavate reisilennukite idee on taas päevakorral. Kolm Ameerika Ühendriikides asuvat ettevõtet plaanivad 2020-ndate keskpaigaks tuua turule vaiksed ja tõhusad ülehelikiirusel lendavad reisilennukid.
Viisteist aastat tagasi tühistas Boeing plaani helikiirusel Sonic Cruiseri loomiseks, mis oli ka viimane suurettevõtte plaan tsiviillennundust kiirendada, vahendas Traveller.com.au.
Praegu on Ameerika Ühendriikides töös kolm ülehelikiirusel reisilennuki tootmise projekti. Ühte nendest, millega tegeleb Denveri ettevõte Boom Technology, toetavad ka Virgin Group ja Japan Airlines. Boom Technology töötab 55 istekohaga ülehelikiirusel lennuki kallal, mis on mõeldud vaid äriklassile.
Teist projekti veavad Lockheed Martin koos Aerioniga, kes arendavad väiksemaid ülehelikiirusel äriklassilennukeid.
Kolmanda projekti arendaja, Spike Aerospace, paneb samuti rõhku pigem eralennukite turule, kuna tõenäoliselt on esimesed, kes endale ülehelikiirusel reisimist lubada saavad, just ülirikkad.
Ülehelikiirusel lendav Concorde loodi juba 1960. aastatel, mis tähendab, et tegemist ei ole uue tehnoloogiaga. Kuid Concorde'i projekti toetas valitsus ning vaid 14 lennukit jõudsid siis valitsusele kuuluva British Airwaysi ja Air France'i valdusesse. Teiste reisifirmade tellimused haihtusid õhku ühes Concorde'i hindade üüratu kasvuga. Kuna Concorde'i ülevalpidamine oli ülimalt kulukas ja seetõttu piletihinnad muudkui kasvasid, vähenes ka reisijate arv ning lõpuks «surigi» Concorde sedasi välja.
Uued tegijad loodavad pigem riskikapitali rahastamise mudelitele.
Selleks, et ülehelikiirusel lennuk ka majanduslikus mõttes jätkusuutlik oleks, peavad lennumasinad olema kütusesäästlikud ja ka vähem mürarikkad, kui seda on hävitajad või Concorde'i lennukid.
See aga on keeruline ülesanne just kiiremate lennukite puhul nagu seda oli Concorde Mach2, mis suutis Londonist New Yorki lennata vaid 3,5 tunniga.
Realistlik projekt
Mootori- ja reisilennukite tootjad on kulutanud juba aastakümneid, et lennukeid kütusesäästlikumaks muuta ning ka müra vähendada. Kuid selleks, et saavutada Mach2-le sarnanev kiirus, on lennukile vaja ülivõimsat mootorit, midagi sarnast mürarohketele 1970.–1980. aastatel toodetud reisilennukite mootoritele.
«Niipea kui läheme tagasi seda sorti arhitektuuri juurde, kaotame suure osa kütusesäästlikkusest ja vaiksemast mootorist, milleni oleme jõudnud,» sõnas Melbourne'i Monashi ülikooli lennundusinseneeria õppejõud Daniel Edginton-Mitchell.
Aerion on hetkel ülehelikiirusel lennuki tootjatest kõige kaugemale jõudnud ning nad arendavad välja mootorit, mis baseerub F-16 hävitajate ja Boeing 737 mootorite baasil.
Aerion eelistab niisiis pigem vanu mootoreid ümberdisainida, kui et kulutada üle miljardi dollari täiesti uue mootori loomiseks. Seetõttu on Aerion juba kahandanud reisilennuki plaanitava kiiruse 1,6-kordselt helikiiruselt 1,4-kordse peale.
Aerioni turundusjuhi Jeff Milleri sõnul toodi kiirust veidi alla, et mahtuda loodud mürastandarditesse.
Aerion plaanib 12-istmelise ning 120 miljonit dollarit (98 miljonit eurot) maksva ülehelikiirusel lendava lennuki esimese lennu teha 2023. aastal. Turule plaanib Aerion lennuki tuua 2025. aastal.
«Aerion on alates 2003. aastast [ülehelikiirusel lennukiga seonduvaid] probleeme uurinud ja seega jõudnud reaalsusele kõige lähemale,» sõnas Leeham Co analüütik Bjorn Fehrm, kes võrdles Aeroni projekti ambitsioonikamate Boom Technology ja Spike Aerospace'i plaanidega.
Kiirem on parem
Boom plaanib 200 miljonit dollarit (163 miljonit eurot) maksma mineva lennuki kiiruseks Mach 2,2 ning Spike oma 100 miljonit dollarit (82 miljonit eurot) maksva lennuki teha kiirusega Mach 1,6 (varasema 1,8 asemel).
Mõlemad soovivad lennukid turule tuua juba 2023. aastal, mis on kaks aastat varem kui Aerion.
Lennutööstuse ekspertide hinnangul on see tähtaeg ebareaalne, kuna Boom ja Spike pole veel isegi sobivat mootorit välja valinud ning mootorite testimisel esineb kindlasti tagasilööke.
Boomi asutaja ja CEO Blake Scholli sõnul kaalub ettevõte nii olemasolevate mootorite muutmist kui ka täiesti uue mootori loomist. Spike’i CEO Vik Kachoria sõnul peab ettevõte läbirääkimisi kahe mootoritootjaga.
Mõlemad ettevõtted töötavad väiksemate n-ö näitelennukite kallal, mille peal saab katsetada mootoreid ning vaadata, kas projekt oleks seatud tähtajaks üldse tehtav.
Scholli sõnul peavad lennukid jõudma vähemalt kahekordse helikiiruseni, et ülehelikiirusel reisimise ärimudelil mõtet oleks. See hoiaks kokku üle-atlandilistel sõitudel terve päeva ning üle Vaikse ookeani lennates suisa kaks päeva. Praegu on ülehelikiirusel lendamine plaanis vaid üle ookeanite, kuna ülehelikiirusel tsiviillendudeks maa peal on liiga palju keelde.