Pildid: Venezuela andis Harry Männililt konfiskeeritud kunstivarad üle Costa Ricale

Venezuela võimud andsid Costa Ricale üle ligi 200 Kolumbuse-eelsest ajastust pärinevat kunstiteost, mille Venezuela võimud olid konfiskeerinud eestlasest ärimehelt Harry Männililt.

Costa Rica rahvusmuuseum sai Venezuelalt 196 eset, mille seas on kaks suurt kiviskulptuuri, sõdalaste kujud ja anumad, teatas AFP. Kõik esemed pärinevad Costa Ricast ning need on valmistanud Kolumbuse-eelse ajastu indiaanlased.

Tegemist on Costa Rica ajaloo suurima arheoloogiliste varade tagastamisega riigi ajaloos. Sündmust peeti nii oluliseks, et sündmuse puhul korraldati pressikonverents, millel osales riigi president Luis Guillermo Solis.

«Täna on Costa Rica rohkem terviklik. Täna sai meie riik tagasi osa iseendast, mis ei olnud koos meiega,» ütles Solis.

Venezuela konfiskeeris Costa Rica rahvusmuuseumile üle antud varad aastatel 2009–2014 Caracases elanud Eesti ärimehelt ja kunstikollektsionäärilt Harry Männililt. 57 eset konfiskeeriti Männililt 2009. aastal, kui ta tahtis viia need Ameerika Ühendriikidesse, ülejäänud esemed 2014. aastal pärast ärimehe surma tema perekonnalt. Kunstivarade konfiskeerimise asjaolud on segased, kuna võimud ei esitanud Männilile ega tema perekonnale ühtegi süüdistust.

Venezuela saatis kunstivarad teele jõululaupäeval, 24. detsembril ning Costa Ricasse jõudsid need 2. jaanuaril. Costa Rica rahvusmuuseum sai varad enda valdusesse kolmapäeval.

Venezuelas elanud Harry Männil oli aastaid kogunud kunsti ning teda peeti maailma 200 mõjukama kunstikoguja hulka kuuluvaks. Männilile kuulus arvatavalt Venezuela suurim Kolumbuse-eelse ajastu kunstikogu. Männil kuulus ka New Yorgi moodsa kunsti muuseumi nõukogusse.

Harry Männil suri 11. jaanuaril 2010 Costa Rica pealinnas San Joses. Männil sündis 17. mail 1920. aastal Tallinnas, lõpetas Gustav Adolfi gümnaasiumi ja õppis enne kodumaalt lahkumist Tartu Ülikoolis. 1943. aastal lahkus Männil Soome, 1946. aastast aga elas Venezuelas.

Männil juhtis aastaid Venezuela üht suurimat, ACO-Groupi-nimelist ettevõtet.

Uurimine ei tuvastanud Männili süüd koostöös natsidega

Natsikurjategijaid otsiva Simon Wiesenthali keskuse aastaaruanne paigutas aastaid Harry Männili väljapaistvate natsikurjategijate hulka, kuigi kaitsepolitsei uurimine tal süüd ei tuvastanud. Männil töötas Saksa okupatsiooni ajal poliitilises politseis. Wiesenthali keskus väitis, et Männil arreteeris natsliku Saksamaa okupatsiooni ajal Eestis juute ja kommuniste, kelle natsid hukkasid.

Kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur lõpetasid 2005. aasta lõpus viis aastat kestnud uurimise, mis ei tuvastanud Männili süüd inimsusevastastes kuritegudes, kuigi leidis tõendamist Männili kuulumine 1940. aastate alguses Saksa poliitilisse politseisse ja osalemine juutide küsitlemisel.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

2001. aastal Eestis käinud Männil andis intervjuu Postimehele ja BNSile, milles kinnitas, et ta ei ole kunagi teinud natsidega koostööd juutide vastu.

«Ma ei näinud isegi julgeolekupolitsei ruumides ühtegi sakslast,» lausus Männil, kes töötas Saksa okupatsiooni ajal neli kuud Eesti julgeolekupolitseis. Ta meenutas, et asus julgeolekupolitseis ametisse omakaitse liikmena, kuna otsiti korralikke ja keeleoskusega noormehi ning ta soovis Eesti riigile kasulik olla.

Männil rõhutas, et lahkus 1943. aastal Eestist Soome just seetõttu, et Saksa salapolitsei Gestapo teda ei arreteeriks. «Mul ei saanud olla Gestapoga mingit koostööd,» ütles Männil.

Tagasi üles