Inga Lunge: kui ma ei oleks kartnud kurvastada oma grimeerijat, oleksin löristanud nutta

Angela Blumkvist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Inga Lunge, kes polnud enne esilinastust filmi näinud, tunnistas, et emotsionaalse inimesena oleks tahtnud mõnes kohas lausa nutta.

«Ma higistasin päris palju kätega, hoidsin Toomas Lunge käest kinni ja mitmel korral surusin kõvasti kätt, kui kartsin, et midagi päris nii ei ole, nagu mulle meeldiks,» tunnistab Inga oma emotsioone vahetult pärast esilinastust. «Emotsionaalse inimesena pean küll ütlema, et tundsin mingil hetkel, et kui ma poleks kartnud kurvastada enda grimeerijat, oleksin löristanud natukene nutta. Aga suutsin ennast koguda ja olin vapper. Mulle meeldis.»

Mitu korda näitlejad seda filmi nüüd üle vaatavad? Rauno Märks, kelle rolli filmis võib kirjeldada läbi huumori kui passiivset rolli, vastab: «No seda pilti olen ma mitu korda vaadanud, kus ma rolli teen. See on mul isegi telefonis.» Inga plaanib jätta väikese vahe ning siis uuesti filmi vaadata: «Me ei vaata nagu tavalised inimesed. Me vaatame kõike muud: vigu, nurki, kuidas on juuksed, kuidas on grimm, kuidas on kostüüm ja nii edasi.»

Inga ise kiidab nähtut: «Meie suurim ootus on see, et publikul oleks pärast, mille üle mõelda. Ma usun, et igaüks leiab siit oma vaatenurga. On ikka sisu küll!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles