Pallase mõju ulatub silmanähtavalt meie päevisse

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti kultuuriloolises arhiivis on foto, millele on Konrad Mäe ateljees jäädvustatud kunstiühingu Pallas asutajaliige Aleksander Tassa (tagareas vasakult), asutajaliige Konrad Mägi ja Julius Genss ning Rudolf Paris (esireas vasakult), August Alle, asutajaliige Ado Vabbe ja Anton Starkopf. Suur maal nende taga on Konrad Mäe «Kolgata» (1921), mille saatus on tänini teadmata.
Eesti kultuuriloolises arhiivis on foto, millele on Konrad Mäe ateljees jäädvustatud kunstiühingu Pallas asutajaliige Aleksander Tassa (tagareas vasakult), asutajaliige Konrad Mägi ja Julius Genss ning Rudolf Paris (esireas vasakult), August Alle, asutajaliige Ado Vabbe ja Anton Starkopf. Suur maal nende taga on Konrad Mäe «Kolgata» (1921), mille saatus on tänini teadmata. Foto: KM EKLA

Kalendris oli parajasti 21. jaanuar 1918, kui kümme isikut andsid Tartus allkirja kunstiühingu Pallas esimesele põhikirjale. Selle teo tulemused on tänapäevani silmaga vaadata ja elavad oma elu edasi. Eesti kunstimuuseumi ja kunstiühingu Pallas koostöös saab 26. jaanuarist vaadata Adamson-Ericu muuseumis Tallinnas asjakohast väljapanekut.

Näitus, mille on koostanud kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets ja Adamson-Ericu muuseumi direktor Ülle Kruus, keskendub Pallase loomisele saja aasta eest ja tegevusele kuni Konrad Mäe surmani. Väljapanek hõlmab ka ühingu taastamist 30 aasta eest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles