Elupõlisest roheliste valijast sai tulihingeline põlissoomlane

Helsingi südalinnas Narinkkatori väljakul Põlissoomlaste valimistelgi juures, kus hetk tagasi on lõpetanud rahvast üles kütva kõne erakonna presidendikandidaat Laura Huhtasaari, tahab minuga rääkida prille ja punast salli kandev naine.

Terttu Kirjavainen

FOTO: Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Selgub, et 66-aastase pealinnast pärit Terttu Kirjavaineni otsus hääletada ELi ja migratsioonivastaste seisukohtade poolest tuntud erakonna kandidaadi poolt sündis ajapikku.

«Hääletasin üle 30 aasta rohelisi,» alustab ta. «2015. aastal, kui Soomes toimusid taas (parlamendi – toim) valimised, otsustasin anda oma hääle Põlissoomlastele, sest nad on ainuke erakond, kes ütleb välja, et piiril peab olema kontroll ja need noored mehed, kes tulevad siia paremat elu otsima, ei ole varjupaigataotlejad.»

Kirjavaineni seisukohad muutusid pärast seda, kui ta oli töötanud kuus aastat Soome Punase Risti vabatahtlikuna.

Kirjavaineni sõnul muutusid tema seisukohad pärast seda, kui ta oli töötanud kuus aastat (2009–2015) Soome Punase Risti vabatahtlikuna, tegeledes peamiselt varjupaigataotlejatega. «Aitasin neil sisse elada, õpetasin keelt. Kohtusin sadade asüülitaotlejatega,» ütleb ta, lisades, et eriti palju oli nende hulgas Somaaliast pärit inimesi.

«Maailma mõistes oleme väike riik, siin on viis miljonit inimest, maailmas on aga miljoneid inimesi, kes sooviksid sellist elatustaset nagu Soomes. Niisiis on ju selge, et me ei suuda kõiki neid vastu võtta,» seletab ta oma mõttekäiku.

Kirjavainen märgib, et Helsingis võeti hiljuti vastu ka otsus, et kõigile neile, kes asüüli ei saanud, aga jäid edasi Soome, antakse nüüd samad õigused mis neile, kellele varjupaiga andmine on põhjendatud – haigekassa, elamispind, söögiraha jne. «Kui ma aga sellega ei nõustu, tembeldatakse mind kohe rassistiks ja natsiks.»

Vabatahtlikutööd tehes hakkas ta ka islami kui religiooni ja selle ajaloo kohta uurima ning jõudis veendumusele, et just moslemiusulistel on kohandumine eriti keeruline. «Mida rohkem moslemeid riiki tuleb, seda jäigemaks nende vaated muutuvad, ja ma ei taha, et Soomest saaks islamimaa,» sõnab ta.

Kirjavainen ütleb, et tal on palju sõpru ja tuttavaid eri riikidest üle maailma, kes on tulnud Soome, õppinud selgeks keele, läinud siis kooli või tööle, aga moslemeid on nende seas vähe. «Nemad jäävad alati oma põhimõtetele kindlaks.»

Põlissoomlaste kampaaniatelk Narinkkatori väljakul on paigutatud strateegiliselt teiste erakondade infopunktidest eemale.

FOTO: Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Ta toob näite 2012. aastast, kui ta käis Helsingi Ida-Pasila linnaosas ühes kommunaalmajas Somaaliast ja Afganistanist pärit naistele soome keelt õpetamas. «Seal oli inimesi, kes olid siin elanud juba 10–15 aastat, aga keeletase oli jätkuvalt väga halb, sest suurem osa neist veetis enamiku ajast koduseinte vahel, nende puhul on tavaline, et peres kasvab 8–10 last,» kirjeldab Kirjavainen.

Toona olid samuti käimas presidendivalimised, kus samuti vastamisi praegune president Sauli Niinistö ja roheliste kandidaat Pekka Haavisto, ja see tulid jutuks ka keeletunnis. Kirjavainen räägib, kuidas seepeale oli üks vanem Afganistanist pärit proua küsinud noortelt somaali tüdrukutelt, et kas nad ikka teavad, et Pekka Haavisto abikaasa on mees. Nood ei suutnud uskuda, et selline «jube» asi on võimalik. 

«Ma siis seletasin, et Soomes ei ole homoseksuaalsus patt ega haigus, vaid samasoolised paarisuhted on lubatud ning inimesed võivad siin olla need, kes nad on,» lausub ta. Ta püüdis ennast täiendada, öeldes, et samamoodi nagu naised on meestega võrdsed. Seepeale lõikas üks tüdrukutest vahele, sõnades, et naised ju ei ole samaväärsed kui mehed. «Kui ma küsisin, kes nii ütleb, siis ta vastas väriseva häälega, et usk,» meenutab Kirjavainen. Kui ta veel lisas, et peab küll üks väga imelik usk olema, vastas teine neist jäiselt, et usk ei ole kunagi imelik. Pärast seda ta neid naisi enam keelekursustel ei näinud. «Tõenäoliselt olin ma neid solvanud,» lõpetab ta.

Kuigi mitmed erakonna valijad leiavad, et Laura Huhtasaari on Põlissoomlaste jaoks nõrk kandidaat, sest võrreldes oma rivaalidega on tal tunduvalt vähem poliitilist kogemust, see Kirjavainenit ei häiri, vaid ta kinnitab, et esinumbri valik on olnud õige. «Laura Huhtasaari on selgesti välja öelnud, et Soome on soomlaste maa,» lisab ta.

Laura Huhtasaari kõnet kuulama tulnud erakonna toetaja kannab pearätti kirjaga «Isamaalisus ei ole rassism».

FOTO: Hanna-Hulda Reinkort/Postimees

Selgub, et 66-aastase pealinnast pärit Terttu Kirjavaineni otsus hääletada ELi ja migratsioonivastaste seisukohtade poolest tuntud erakonna kandidaadi poolt sündis ajapikku. «Hääletasin üle 30 aasta rohelisi,» alustab ta.

Tagasi üles