«Pealtnägija»: Achilleus oli Eesti kangelane? (1)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti lipp.
Eesti lipp. Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

Felice Vinci on kirjanik, kes väidab oma raamatus «Homerose eeposte Läänemere päritolu», et Homerose eepose üks peakangelastest Achilleus oli hoopis eestlane, täpsemini seto.

1992. aastal hakkas Vinci hobiajaloolasena uurima põhjalikumalt Homerose eeposi ja avaldas oma teooria esmakordselt kolm aastat hiljem. Homerose geograafia «Iliase» ja «Odüsseia» lugudes ei sobi tema sõnul Kreeka ja Vahemerega, küll aga imehästi Skandinaaviaga. «Esiteks, meresõitude hooajal on ilm alati halb. See ei ole Vahemere ilm. Teiseks, Peloponnesos on Homerose maailmas tasane saar. Kui mõtleme Peloponnesosele Kreekas, siis see on mägine.»

Vinci usub, et Homerose eeposed on kirja pandud sündmustest, mis leidsid aset kas otseselt Eestis või vähemalt Läänemere ümbruses. Kui 3500 aastat tagasi langes meteoriit Saaremaale ja tekkis Kaali kraater, halvenes siinne kliima nii drastiliselt, et inimesed pidid lahkuma, jõudes lõpuks Kreekasse, kuhu nad tõid suulise traditsiooniga kaasa kuulsad eeposed.  

Loe Felice Vinci teooria kohta pikemalt ERRist.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles