Prokurör nõuab Puškini instituudi juhile tingimisi vangistust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrei Krasnoglazov.
Andrei Krasnoglazov. Foto: Pm

Prokuratuur nõudis kolmapäeval Viru maakohtu Narva kohtumajas tingimis vangistust piirilinnas tegutsevale Puškini instituudi juhile Andrei Krasnoglazovile , kellel lasub süüdistus vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.

Prokurör palus kohtuvaidlustes tunnistada Krasnoglazov süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõista talle lõplikuks liitkaristuseks kaks aastat, üks kuu ja 28 päeva tingimisi vangistust nelja aasta pikkuse katseajaga. Samuti taotles prokurör mõista Krasnoglazovilt välja 8955,42 eurot, mis võrdub tema enda poolt või kolmanda isiku kasuks omastatud vara väärtusega. MTÜ-le Puškini Instituut peaks kohus prokuröri hinnangul määrama rahalise karistuse 6000 euro ulatuses.  

Kaitsja palus Andrei Krasnoglazov ja MTÜ Puškini Instituut õigeks mõista. Kohtus kuulutab otsuse 29. jaanuaril.

Nii füüsilist kui ka juriidilist isikut süüdistatakse vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises. Süüalused end süüdi ei tunnista. Krasnoglazovi (53) suhtes algatati kriminaalasi 2015. aasta märtsis. Uurimist viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talitus. Krasnoglazovile esitas Viru ringkonnaprokuratuur süüdistuse vara omastamises, dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises.

MTÜ-d kui juriidilist isikut süüdistati samuti dokumentide võltsimises ja nende kasutamises koolijuhi huvides, kirjutab Põhjarannik.

«Süüdistuse kohaselt pööras Krasnoglazov MTÜ Puškini Instituut juhatuse liikmena aastatel 2014-2015 korduvalt enda või ka kolmandate isikute kasuks Narva linnavalitsuse poolt MTÜ-le toetustena eraldatud raha või rahaliste vahendite eest ostetud muud vara kokku 8955,42 euro väärtuses,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Jelena Filippova.

«Süüdistuse kohaselt kajastas Krasnoglazov sel perioodil toetuse kasutamise kohta Narva linnale esitatud aruannetes korduvalt ning teadvalt tegelikkusele mittevastavaid andmeid,» lisas ta.

Säärase kuriteo eest ei näe karistusseadustik süü tõendamise korral ette süüdi mõistetud juriidilise isiku tegevuse lõpetamist, vaid ainult rahatrahvi. Omastamises süüdi mõistetud eraisikule aga saab maksimumkaristusena määrata viis aastat vangistust.

Süüdistaja peab eelarveraha mittesihipäraseks kasutamiseks kõige erisugusema vara soetamist Krasnoglazovi poolt.

Krasnoglazovi kaitsja, advokaat Margus Mugu märkis neljapäeval Põhjarannikule antud kommentaaris, et Narva linn ei ole tsiviilhagi esitanud. «See tähendab, et linn ei ole rahast ilma ei jäänud.» Peale selle lisas Mugu, et tal ei õnnestunudki teada saada, kes selles asjas ikkagi hageja on, st kellel ja millal pretensioonid tekkisid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles