Uueks geenidoonoriks saada ihatakse väga

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TÜ Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik (ukseklaasi taga) ja uute geenidoonorite kogumise juht Helene Alavere teavad, et ees ootab kibekiire aasta.
TÜ Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allik (ukseklaasi taga) ja uute geenidoonorite kogumise juht Helene Alavere teavad, et ees ootab kibekiire aasta. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu ülesanne leida sel aastal 100 000 uut geenidoonorit, näib esimesel hetkel võimatuna. 

Kuidas saakski ühe aastaga täita kaks korda mahukamat ülesannet võrreldes sellega, mida on tehtud senise 15 aastaga? Geenivaramu alustas esimeste doonorite värbamist 2003. aastal ning andmepangas on praegu 52 000 doonori andmed.

Eesti geenivaramu kommunikatsioonijuht Annely Allikut rõõmustas see, et kui ta eelmisel nädalal jagas Facebookis viidet «Soovin registreeruda uute geenidoonorite kogumise projekti», pani end sinna mõne päevaga kirja 1680 inimest, ja seda ilma igasuguse reklaamita.

Eile õhtul oli registreerunuid 3000. 

«Kõige suurema tõuke geenidoonoriks saada on inimestele andnud ilmselt see, et sügisel alustasime senistele geenidoonoreile tagasiside jagamist,» rääkis Annely Allik veel. «Just vaatasin,180 inimest on käinud nõustamisel, ja 620 on end registreerinud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles