Inimene unistab, jumal naerab

Põim Kama
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Madis Kalmeti lavastusest «ITK», fotol näitleja Saara Nüganen.
Hetk Madis Kalmeti lavastusest «ITK», fotol näitleja Saara Nüganen. Foto: Siim Vahur

Pärnu Endla mängukavasse on lisandunud ühe perekonna kolme põlvkonna naiste elu käsitlev argidraama «Itk», alapealkirjaga «Elu lugu». Poola kirjaniku Krzystof Bizio näidendi «Lament» (2003) on eesti keelde tõlkinud Hendrik Lindepuu ja lavale seadnud Madis Kalmet. 

Vaataja ette astuvad kolm naist, kelle elud on lähedalt seotud ja põimuvad, kuid kes tegelikult teineteist siiski päriselt ei tunne. Pikkades monoloogides avavad naised ükshaaval oma hinge, paljastades selle, mis inimese sisemuses kõrvalpilgule tavaliselt varjatuks jääb. Keskealine Justyna (Karin Tammaru) on kaotanud töö. Paarikümneaastase rutiini lõppedes avastab naine ühest küljest senise elu tapva igavuse, teisalt peab silmitsi seisma omaenese tarbetusega. Tema teismeline tütar Anna (Saara Nüganen) soovib massist eristuda ja otsib oma rada elus - väljapääsu ema kehastatavatest tuhmidest tulevikuperspektiividest. 

Endla teatri lavastust arvustab Põim Kama. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles