Ravimatult haiged tükivad Peipsile külma ja tuule kätte. Miks küll ometi?!

Foto: Kristjan Teedema

Soojas puhtas toas töötav hambaarsti õde Diana Rebane istus reede ennelõunal Mustvee külje all Peipsi jääl kalamehekastil, kärtspunased juuksed tuules lehvimas ja küüned kenasti tumepunaseks lakitud. Külmast ja tuulest hoolimata on ta talviti kalal käinud paarkümmend aastat. 

Lahke jutuga naine rääkis, et jääpüügil hakkas ta käima endise mehega, kes oli kirglik kalamees. Esialgu kalapüük noort naist siiski väga ei võlunud, aga mida rohkem ta «treenis», seda enam ta end selle hobi võrku mässis. 1990. aastate alguses käis Diana Rebane ka võrke panemas. «Siis oli võrguluba saada palju lihtsam kui praegu,» tõdes ta. «Läksid kohalikku valda, küsisid ja said. Oldi lahked.»