/nginx/o/2018/01/30/7529009t1h7fb2.jpg)
Jalgpalli Eesti meistriliiga 2018. aasta hooaeg algab päev pärast Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ehk 25. veebruaril. Kahe hooaja vahel on juhtunud omajagu: kaks suurklubi ühendasid jõud, riputati putsad varna, mitmed eestlased lahkusid välismaale ja ilmselt on minejaid veelgi. Postimees valis välja hoopis seitse kõige tähtsamat värbamist.
Aleksandr Dmitrijev (Tallinna Flora, keskpoolkaitsja, 35)
Brent Lepistu lahkumise (siirdus Norra kõrgliigasse) järel jäi Floras kontrolliva poolkaitsja positsioon lahtiseks. Valitsev Eesti meister tegutses üleminekuturul äärmiselt targalt: ühendklubi hülgas Aleksandr Dmitrijevi ning Flora noppis ülikogenud mängija üles. Eelduste kohaselt peaks Dmitrijevi kogemustepagas tooma Florale edu ka Euroopas. Teadupärast pole rohesärgid seni eurosarjades tulemust, millest Eesti jalgpallisõbrad saaksid uhkust tunda, suutnud näidata.
Markus Jürgenson (Tallinna Levadia, äärekaitsja, 30)
Talvise üleminekuakna kõige dramaatilisem liikumine. Endine florakas Levadiasse. Markus Jürgensoni näol on tegemist kvaliteetse mängijaga ning selline üleminek lisab kohalikule jalgpalliliigale ainult vürtsi juurde. Tegelikult on isegi kahju, et sääraseid üleminekuid Eestis niivõrd vähe toimub. Fännidel oleks enne ja pärast mänge oluliselt rohkem jututeemat, kui eestlased võtaksid šnitti Luis Figo kuulsast üleminekusaagast (Barcelonast Madridi Reali).
Frank Liivak (Tallinna Flora, ääreründaja, 21)
Kogu karjääri välismaal mänginud Frank Liivaku kirev teekond jätkub kodumaal. Mängijale endale kindlasti mitte kõige parem üleminek, meenutades varasemaid aastaid, mil temalt oodati hüpet Euroopa tippliigasse. Eesti meistriliigale kindlasti väärt täiendus. Kui Liivak suudab Eestis võrgud sahisema panna, siis pole kahtlustki, et Martin Reim annab talle võimaluse ka koondise särgis. Eesti meistriliiga vajab Liivaku sugust – heas mõttes nahaalset – mängijat, kes on kiire ja hea tehnikaga. Ehk lõpuks näeme, mida kutt seal välismaal olles omandas.
/nginx/o/2018/01/30/7528915t1h40c5.jpg)
Tarmo Neemelo (Paide Linnameeskond, ründaja, 35)
Tarmo «Karu» Neemelo jättis Nõmme Kaljuga viisakalt hüvasti ja saabus koju. Vahva. Usutavasti süstib Karu Paide linna veelgi suurema jalgpallipisiku. Paide Linnameeskond vajab kogenud juhti, kes oli meeskonnas tunamullusel hooajal, kui väravaid lõi praegune Paide peatreener Vjatšeslav Zahovaiko. Nüüd on see mängija olemas. Kusjuures Zahovaiko on Neemelost vaid 43 päeva vanem. Õnneks just sedapidi.
Dmitri Prošin (Narva Trans, poolkaitsja, 34)
Venemaa poolkaitsja Dmitri Prošin naasis aastase pausi järel Narva Transi. Kui eelmisel hooajal oli piirilinlaste mängupilt seinast-seina, siis just Prošin on see pusletükk, kes Transi muredele keskväljal lahendused leiab. Trans unistab medalist, kuid selle nimel peavad nad meeskonda tooma veel Prošini suguseid mängijad. Pigem kahtlane, et midagi sellist juhtub.
Muamer Svraka (Tallinna Levadia, keskpoolkaitsja, 29)
Bosnia ja Hertsegoviina koondises kuus kohtumist pidanud ja kaks väravat löönud mängija Eesti meistriliigas. Pole paha! Tegemist on kaitsva poolkaitsjaga, kes armastab ka võrku sahistada. Horvaadi Josip Krznarici jätkamine Levadias pole endiselt kindel, aga ühendklubi tegutses kiiresti ja leidis tõenäoliselt samaväärse asendaja. Aga eriti suured kiidusõnad, kui suudetakse meeskonnas hoida ka Krznaric – siis jääb vaid oodata, milleks on Balkaniduo võimeline.
Hidetoshi Wakui (Tallinna Kalev, keskpoolkaitsja, 34)
Ja lõpuks legendaarne jaapanlane. Nõmme Kalju legend Hidetoshi Wakui on tegelikult vaid üks mitmest jaapanlasest sel hooajal Tallinna Kalevis, aga arvatavasti osutub just tema üheks publikumagnetiks. Äkki näeme taaskord vägevaid väravatähistusi? Kalevi sugusele meeskonnale, kes ilmselt hakkab heitlema liigasse püsimajäämise nimel, kulub kogenud Wakui igatahes marjaks ära!
/nginx/o/2018/01/30/7528933t1h8777.jpg)