Stockholmis veokirünnaku korraldanud usbekile esitati ametlik süüdistus
Terrorist üritas tappa 130 inimest.

Stockholmis veokirünnaku toime pannud usbekk Rahmat Akilov.

FOTO: AFP/SCANPIX

Rootsi prokuratuur esitas täna ametliku süüdistuse mullu 7. aprillil Stockholmis veokiga jalakäijatetänavale sõitnud ja viis inimest tapnud usbekile Rahmat Akilov. Kohtuprotsess tema üle algab 13. veebruaril Stockholmi ringkonnakohtus ja otsust võib oodata enne jaanipäeva.

Akilovit süüdistatakse terrorikuriteos ja terrorikuriteo katses. Süüdistuse kohaselt püüdis ta tappa 130 inimest. Hagejatena on süüdistuses välja toodud 155 inimest.

Prokuröri Hans Ihrmani sõnul on tema esmane ülesanne tagada, et Akilov jääks elu lõpuni trellide taha. «Minu eesmärk on, et ta ei saaks kunagi enam liikuda vabalt meie ühiskonnas,» ütles ta süüdistuse esitamise puhul korraldatud pressikonverentsil.

Süüdistuse kohaselt näitas Akilov mitmes internetivestluses üles valmidust korraldada ISISe nimel Stocholmis terrorirünnakut. Islamistidega oli Akilovil kontakte juba mullu jaanuaris ning ta vandus vestlustes korduvalt truudust ISISele. Prokuröri sõnul oli Akilov valmis rünnakut korraldama karistusena Rootsile, kuna riik oli saatnud Iraaki lõhkeaineeksperte. Samuti tõi terrorist õigustusena välja Rootsi toetust kurdidele, kes võitlesid ISISe vastu Iraagis ja Süürias.

Akilov oli näinud vaeva, et kaardistada piirkonda rünnakupaiga Drottninggatani ümbruses. Tõendusmaterjalina selle kohta on süüdistuses toodud fotod, kus Akilov näib piirkonnaga tutvuvat ja samuti olla ta teinud ise seal fotosid. Süüdistusest selgub ka, et ta kaalus teisigi sihtmärke – näiteks oli ta otsinud internetist informatsiooni Stockholmi geiklubide kohta.

Prokurör Hans Ihrman (casakul) ja politsei uurimisüksuse juht Christer Nilsson pressikonverentsil, kus tutvustati usbekile Rahmat Akilovile esitatud terrorismisüüdistust.

FOTO: HENRIK MONTGOMERY/AFP

Kuigi süüdistuses öeldakse korduvalt, et Akilov tegutses üksinda, tõestavad rohked internetivestlused prokuröri sõnul, et tal oli pika aja kestel kontakte inimestega, kellega ta arutas terroriteo toimepanemist. Samuti oli tal kontakt teise isikuga ajal, mil ta veokit juhtis ning selle sama inimesega olla ta olnud kontaktis ka enne rünnakut ja mitu tundi pärast rünnakut.

Rootsi kaitsepolitsei sõnul on nad hoidnud silma peal paarikümnel Akilovi kontaktil, et saada teavet võimalike uute rünnakute planeerimisest. Samas toonitas kaitsepolitsei, et terroriteo korraldas Akilov üksinda.

«Meie hinnangul viibisid tema kontaktid peaaegu eranditult väljaspool Rootsit. Me oleme ka seisukohal, et neil puudus tugev seos Rootsiga. Me jõudsime järeldusele, et otsest ohtu polnud ja polnud ka põhjust algatada uusi uurimisi,» selgitas Rootsi kaitsepolitsei tegevjuht Johan Olsson.

Rootsi Raadio uudistetoimetuse teada oli aga vähemalt kaks inimest, kellega Akilov suhtles, seotud Rootsiga. Samas pole teada, kas nad viibivad endiselt Rootsis, sest nende internetikontod pole enam aktiivsed.

39-aastane Akilov on ennast terrorikuritegudes süüdi tunnistanud, kuid tema advokaadi Johan Erikssoni sõnul kavatseb mees võidelda prokuröri nõutud eluaegse vanglakaristuse vastu, samas olla ta nõus Rootsist väljasaatmisega.  

Tagasi üles