GRAAFIK: Jaanuaris polnud liikluses mitte ühtegi kainet päeva

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Roolijoodik. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Jaanuaris tabati roolist iga päev vähemalt kolm joobes juhti. Lisaks sellele tabatakse üha enam juhte, kelle joove on üle 0,5 promilli. 

Näiteks jaanuari viimasel nädalavahetsel tabas politsei pisteliste kontrollide ja «kõik puhuvad» reididega Eestimaa eri paigust 53 joobes juhti, kellest üle kolmandiku (20 tabatut) olid kriminaalses ehk üle 1,5promillises joobes. 

«See ei ole kindlasti tavapärane,» kommenteeris nädalavahetuse «saaki» Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. 

Ehkki aasta-aastalt on purjus juhtide osakaal liikluses tasapisi vähenenud, kuid süvenenud on uus murettekitav ilming: üha enam tabatakse juhte, kelle alkoholisisaldus veres on üle 0,5 promilli. Ka joobes juhi süül liikluses hukkunuid oli eelmisel, 2017. aastal rohkem kui 2016 aastal (13 vs 8).

«Eelmisel aastal kõrvaldati liiklusest 6439 alkoholi tarvitanud juhti, kellest rohkem kui 5155 juhi alkoholi sisaldus veres ületas 0,5 promilli. See näitab alkoholismi mõõte Eestis.»  

Iseküsimus on, kui paljud juhid ei jää purjuspäi roolides vahele või pääsevad puhta nahaga. Roolijoodiku vahelevõtmiseks peab kas alkomeetri või vereproovi abil tuvastama, alkoholi olemasolu ja kogus juhi organismis. «Üksnes välised tunnused ja inimese käitumine ei saa olla süüteomenetluse alustamise aluseks, kui alkoholi olemasolu juhi organismis ei ole eelviidatud meetmete abil tuvastatud,» selgitas Kullamäe. 

Tagantjärele on pea võimatu tõestada, et autojuht oli sõiduki roolis purjus

Kas politsei hinnangul võiks roolijoodikute tabamisel anda suuremat kaalu tõenditele, mis sisalduvad nii pardakaameras kui ka pealtnägijate ütlustes? 

«Mõistan inimesi, kes ütlevad, et kui inimene tundub joobes, siis ta ka seda suure tõenäosusega on, aga seda väidet tuleb juriidiliselt tõestada,» nentis Kullamäe. Näiteks olukorras, kus pardakaamera salvestisele jääb kahtlase sõidustiiliga masin, kuid juht jõuab oma eluruumidesse, ei ole võimalik väita, et ta ei tarvitanud alkoholi hiljem, näiteks koju jõudes. Sarnastes olukordades puudub politseinikel õigus inimese eluruumi siseneda, sest korrarikkumist enam ei esine. 

«Nähes juhti, kes liikleb ohtlikult ning võib olla roolis alkoholi tarvitanuna, tuleb helistada häirekeskuse numbrile 112. Kahtlase sõidustiiliga sõidukile järgnemist tasub kaaluda siis, kui sellega ei rikuta seadust ega seata ohtu ennast ja teisi. On oluline, et sõidukile järgnemine ei tekita ohte juurde. Pardakaamerasalvestistest võib olla kasu süütegude menetlemisel. Tänu neile on mitmed liiklusraevu juhtumid ja –rikkumised saanud lahenduse. Salvestise väärtus tõendina sõltub siiski konkreetsest juhtumist,» selgitas Kullamäe. 

Küsimusele, miks on kriminaalses joobes roolijoodikute osakaal niivõrd suur, vastas Kullamäe järgmiselt: «Vahest näitabki joobes juhtide suur osakaal alkoholismi kui sotsiaalse probleemi mõõte.»

Jaanuar liikluses

FOTO: Postimees.ee

Tagasi üles