/nginx/o/2018/01/31/7530857t1ha72c.jpg)
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe, Keskerakonda kuuluva Jaanus Karilaiu hinnangul võib eelmise aasta halvimaks seaduseks nimetada aktsiisitõuse puudutavaid maksumuudatusi, mida ei analüüsitud piisavalt.
Karilaid: aktsiisitõusudega seonduvat ei analüüsitud piisavalt (18)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
31. jaanuar 2018, 18:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karilaid ütles Postimehele, et lisaks ebapiisavale analüüsile kommunikeeriti aktsiisitõuse avalikkusele ebapiisavalt.
«Ka tulumaksu muudatus oleks pidanud olema paremini korraldatud. Plusspoolel mainiksin riigikaitse ja sisejulgeoleku täiendavat finantseerimist,» lausus Karilaid.
Õiguskomisjoni esimehe hinnangul on Eestis üldiselt hea õigusloome tava järgimisega kõik korras ning näiteks selliseid fopaasid. nagu kooseluseaduse puhul näha võis, pole pole viimasel ajal ette tulnud.
Karilaid peab huvigruppide kaasamist õigusloomasse heal tasemel olevaks, vähemalt õiguskomisjon püüab huvigruppe maksimaalselt kaasata ja nende arvamuse arvestamiseks kompromisse leida.
Karilaid nentis, et Eesti õiguskeel on keeruline, aga seal ei ole sageli midagi parata. «Õiguskeele suhteline keerukus on alaline probleem, kuid see ei tulene mitte niivõrd halvast keelekasutusest vaid pigem reguleerimist vajavate õigussuhete keerukusest,» ütles Karilaid.
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2017. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Õigusaktid kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.
Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.
Kõik ettepankud on oodatud ja igaüks võib oma kandidaadi koos põhjendustega esitada hiljemalt 31. jaanuariks e-posti aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.