Keskerakonna ja Reformierakonna toetus võrdsustus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Reformierakonna valimispidu pärast kohalikke valimisi 2017. aastal Berliini trahteris Rakveres.

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Keskerakonna ja Reformierakonna toetus jaanuaris võrdsustus ning IRL kukkus valimiskünnise piirile, selgus ERRi uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute ASi üle-eestilisest küsitlusest.

Keskerakonda toetas jaanuaris 27 ning Reformierakonda 26 protsenti valimiseelistuse avaldanud vastajatest, vahendas ERR.

Turu-uuringute küsitlus näitas kuu varasemaga võrreldes Keskerakonna toetuse langust ja Reformierakonna tõusu (mõlemad vastavalt kaks protsenti), kuid mitte sellises mastaabis, nagu näitas Kantar Emori eelmise nädala küsitlus.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna (SDE) toetusprotsendid püsisid eelmise aasta lõpu tasemel – vastavalt 12 ja 11 protsenti.

Suurima languse tegi Isamaa ja Res Publica Liidu reiting, mis langes kaheksalt protsendilt viiele ehk valimiskünnise piirile.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Mihkel Solvaki hinnangul peitub Emori ja Turu-uuringute küsitluse erinevus eelkõige valimite erinevuses, mida kõige rohkem mõjutab Emori uuringu vanuse ülempiir. Emoris piirneb vanus 74-eluaastaga, samal ajal Turu-uuringute vanuse ülempiir on tunduvalt kõrgemal ning küsitleb julgelt 85–90-aastaseid. Seetõttu on eksperdi hinnangul Keskerakonna toetus Emori uuringus ka madalam, kui näiteks Turu-uuringute küsitluses.

Samas tõdeb Solvak, et nii vanade inimeste küsitlemine päris reaalset pilti ei anna, sest nende valimisosalus on suhteliselt madal ja valimispäeva tulemus oleks tõenäoliselt teine.

Teiseks erinevuse põhjuseks on Solvaki sõnul uuringu tegemise keskkond, sest Emor küsitleb inimesi veebis ning Turu-uuringud kasutavad näost näkku intervjuud. See aga tähendab, et veebis kipuvad vastama aktiivsemad internetikasutajad ning enamasti on selleks noorem elanikkond.

Ekspert tunnistab, et valimistevahelisel perioodil ei olegi tegelikult väga head võrdlusalust, et hinnata seda, millised tulemused täpsemad on. Solvaki sõnul on küsitluste puhul olnud alati näha, et inimesed on valmis oma toetust muutma kergemini valimiste vahel, kuid kõige sarnasemad tulemused valimisotsusega saadakse vahetult enne valimisi. «Näiteks sel pikal perioodil, kui võimul oli Reformierakond, siis valimistevahelisel perioodil oli päris pikalt Keskerakonnal tunduvalt suurem toetus kui Reformierakonnal. Valimiste lähenedes aga tulemused muutusid ning kohad tegelikult vahetusid,» kommenteeris Solvak.

See tähendab Solvaki arvates, et kui vastusel puudub reaalne tagajärg, siis on inimesed kergemini nõus oma eelistust muutma, tegelik valimisotsus ja kalkulatsioon on valimispäeval teine.

Tagasi üles