Kas teil on kunagi juhtunud nii, et lähete kinno – ja veel esilinastusele – ning kassaneiu lubab teil veerand tundi enne seansi algust valida saalis endale ükskõik millise koha? Kolmapäeva õhtupoolikul just nii juhtus, sest peale minu ei leidunud sel kellaajal ühtki teist filmihuvilist, kes Venemaa arvutianimafilmi «Fiksikud: suur saladus» eesti keelde dubleeritud varianti vaadata oleks tahtnud. Tõsi, enne algust saabus saali üks eesti pere, ema, isa ja umbes kolmeaastane laps, nii et olime neljakesi.
Tellijale
Filmiarvustus: fiksikutel polegi saladust!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.