ERRi juht: lisaraha on vaja, kuid reklaamimüük oleks halb variant (2)

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktuaalne kaamera
Aktuaalne kaamera Foto: Kairit Leibold/ERR

«Mõistlikum, pikajaalisem, selgem.» Nii võtab Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Erik Roose kokku visiooni, millisena näeb tema avalik-õigusliku meedia rahastamismudelit. Praegune mudel teda ei rahulda ja nii tulebki kaaluda võimalusi lisaraha leidmiseks. Üks selline võimalus on reklaami tagasitoomine ETV ekraanile.

«See (reklaamimüük – toim.) on üks teoreetiline näide, kust raha leida, kuid meie reklaamiturul ja tänases situatsioonis oleks see suhteliselt halb variant,» ütles Roose.

«Kui ma peaks ennustama, siis suurema tõenäosusega aastal 2021 reklaami ETV eetris pole. Aga ei saa välistada, et riigikogu otsustab, et nüüd ongi nii – rohkem me ühtegi senti ERRile juurde ei anna ja lisanduvate kulude katmiseks tuleb raha reklaamitulust. Kui selline otsus tehakse, siis me peame seda otsust täitma. Isiklikult see otsus mulle küll ei meeldiks,» rääkis ta.

Nimelt kirjutas Eesti Meedia juhatuse esimees Sven Nuutmann oma tänases arvamusloos, et ETV programmi kommertsialiseerumine ja üha enam reitingule keskendumine viitab sellele, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) soovib hakata uuesti reklaami näitama. Lisaks kirjutas ta, et kuuldavasti on ERRi uus juhatuse esimees Erik Roose käinud seda plaani riigi esindajate seas lobistamas ja plaanile on rohelise tule andnud ka rahandusministeerium.

«Oi, ma ei lobista midagi. Mina teen ikka oma tööd ja lobistamine minu töö hulka otseselt ei kuulu,» ütles suvel ERRi juhtima asunud Roose Postimehele. Küsimusele, kas keegi siis teeb selle lobi tema eest ära, ei osanud Roose vastata. Küll aga kinnitas ta, et teema on tõepoolest olnud jutuks arengukava puudutavatel aruteludel.

«Rahvusringhäälingu rahastuse alused, mahud, mida maksumaksja selle raha eest saab – need küsimused on ju teoreetiliselt kogu aeg üleval, eriti kui iga aasta tehakse uut arengukava eelarvet,» rääkis ERRi juht.

Ajale jalgu jäänud rahastusmudel

Kommenteerides rahandusministeeriumilt saadud rohelist tuld, siis Roose teab enda sõnul rääkida vaid seda, mida on kuluaarides kuulnud. «Mulle on jäänud mulje, et mingile osa rahandusministeeriumi ametnikest see sobiks. Aga ma saan neist ka inimlikult väga hästi aru, sest nende vaatepunktist on asi lihtne: kui rahvusringhääling saaks lisatulu mujalt, mida nemad ei peaks riigieelarvest andma, siis neile see meeldiks. Küsijaid on ju ukse taga siit kuni Petserini,» rääkis Roose.

Reklaamimüük kui selline aga ei oleks Roose sõnul rahvusringhäälingus midagi erakordset. Euroopa Ringhäälingute Liidu 43 liikmest müüvad reklaami tema teada umbes pooled. «Nii et see ei ole mingi unikaalne erisus, mida äkki nüüd ERR tahab. See on üks teoreetiline rahastamisvõimalus, kuid ma arvan, et lihtsam oleks kui me seda (reklaami müüks – toim.) ei teeks,» ütles Roose.

See aga eeldaks, et raha on piisavalt ja vajadust rohkema järele ei ole. Seda praegu ERRi kohta öelda ei saa. «Lühike vastus küsimusele, kas lisaraha on vaja, on jah. Küsimus on, milleks seda raha on vaja,» lausus Roose.

ERRi juht tunnistab, et üks probleem puudutab praegust telekompleksi. «Meie kaks telemaja, mis seljad vastamisi Faehlmanni ja Gonsiori tänaval seisavad, on no sellises seisus, et varsti võiks need lihtsalt kinni panna. Remontimine läheks kordades kallimaks kui uue ja tänapäevase tegemine,» tõdes Roose.

Seadus vajab uuendamist

«Kui keegi ütleb, et ma olen lobistanud, siis pigem olen ma tutvustanud seda mõtet, et minu arust peaks Leedu kogemust kindlasti seaduse uuendamise käigus arutama,» rääkis Roose. Leedus on rahastus seotud kindla protsendiga aktsiisist ja tulumaksust, mis jätab igasugusele kauplemisele vähem ruumi. «Minu meelest ei ole päeva lõpuks päris mõistlik see pidev teadmatus, et palju me raha saame ja kas me ikka saame «Foorumit» teha või ei,» lausus Roose.

Teatavasti on rahvusringhäälingu rahastamine paika pandud seadusega. Reklaamimüük keelati avalik-õiguslikus meedias juba 2000ndate alguses. Seega tähendaks reklaami taaslubamine või kõiksugused muud muudatused rahastamises praegu kehtiva seaduse muutmist. Siin on ohjad ennekõike parlamendi käes.

«Minul isiklikult on küll veendumus, et seda 11 aastat vana seadust peaks uuendama,» ütles Roose, kelle hinnangul suureneb vajadus selle järele iga aastaga.  Ta tõdes, et rahastus on üks komponent paljude teiste kõrval ja seal saab muudatuse teha vaid seaduse uuendamise käigus.

«Homme või ülehomme ei saa midagi juhtuda, nii et sel ja järgmisel aastal võib erameedia väga rahulik olla. Isegi kui keegi väga tahaks, siis nii ruttu ei juhtu midagi,» ütles ta.

Samas nentis Roose, et vaadates, kui raskes seisus on meie reklaamiturg ja kuidas USA suured sotsiaalvõrgustikud veavad meilt reklaamiraha «seljakotiga minema», on arusaadav, miks ei taha erameediakanalid laua taha uut mängijat. ERRi juhi hinnangul peaks meie kõigi probleem olema, mida saaksid poliitikud meil ja mujal Euroopas teha, et sellisele nii-öelda raha väljakantimisele käsi ette panna.

«See on asi, millega tuleb tegeleda. See ei vii kuhugi, kui me siin omavahel tekki pealt ära tõmbame. Ka mina vaatan siin tungiva ootusega rahvaesindajate poole,» lausus Roose.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles