TÄNA AJALOOS ⟩ Sõlmiti Tartu rahu (8)

teadus.postimees.ee
Copy
Tartu rahulepingu tiitelleht
Tartu rahulepingu tiitelleht Foto: Wikimedia Commons

Tartu rahu, mis lõpetas Vabadussõja sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 1920. aastal.

Tartus Aia tänaval, majas number 35 kohtusid Eesti poolelt Jaan Poska, Jaan Sööt, Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Vene poolt esindasid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.

Läbirääkimised rahu sõlmimiseks olid alanud juba eelneva aasta lõpul. Kuid osapooltel oli ohtralt vastukäivaid nõudmisi ning tingimusi, seega läbirääkimised venisid 1920. aasta veebruarini. Lepingu järgi kohustus venemaa Eestit igavesest ajast igavesti õiguslikult tunnistama. Vene riik kohustus ka Eestile 15 miljoni kuldrubla näol maksma 11,6 tonni kulda.

Kuigi Venemaa ei täitnud kõiki lepingus sedastatud tingimusi, peavad ajaloolased Tartu rahu sõlmimist rahvusvahelise tähtsusega sündmuseks. Tartu rahu näitas maailmale, et Nõukogudemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ning lepingule järgnes riburadapidi rahu sõlmimine suurriigi ja Leedu, Läti, Soome ja Poola vahel.

Arvatavasti jääb kinnitamata anekdootlik juhtum rahulepingu sõlmimisest. Väidetavalt avastati pärast allkirjade andmist paar saatusliku trükiviga lepingu tekstis. Trükikojast telliti kiirkorras parandatud lepingutekst kuid samal ajal toodi kärsitutele diplomaatidele ja riigiisadele juba joomiseks piduviinad. Selle loo tõttu olevat rahva sekka läinud kuulujutt, et rahuleping sõlmiti juba kaunis vintis meeste vahel.

2. veebruari sündmused Eestis:

1833 – Helme kihelkonna talupoeg Mats Erdell, kes oli vilja- ja linaäriga rikkaks saanud, ostis ära Roobe mõisa pantkirjad ja sai seeläbi mõisa tegelikuks valdajaks. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Erdell 1867. aastal Roobe mõisa päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik.

1919 – Tartu kliinikus suri Paju lahingus raskelt haavata saanud Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov.

1925 – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.

1936 – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses olid esimest korda maakohas: Kohilas.

1937 – Tallinna Majaomanike Panga valminud hoones alustas tegevust Eesti modernseim kohvik «Kultas».

1939 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite IX konverents.

1939 – Šveitsi saadik Karl Egger esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.

1942 – saksa keel kuulutati okupeeritud idaaladel (sh Eestis) ametlikuks riigikeeleks. Siiski kindralkomissariaatide piires võis paralleelselt kasutada ka kohalikke keeli.

1944 – Tartu rahulepingu sõlmimise 24. aastapäeval ületas Punaarmee Narva jõe, rajades mitu platsdarmi Narva-äärsetele aladele.

1948 – Stockholmis võeti vastu Eesti Rahvusnõukogu statuut ja moodustati Eesti Rahvusnõukogu Presiidium, mille etteotsa valiti August Rei.

1990 – Tartu rahulepingu 70. aastapäev. Tallinna Linnahalli kogunes ENSV kõigi tasandite rahvasaadikute täiskogu, kus kiideti heaks deklaratsioon Eesti riikliku iseseisvuse kohta.

1994 – Tallinna tuli NATO missioon, kes tutvustas algatuse «Partnerlus rahu nimel» võimalusi ja eesmärke. Samuti uuriti Eesti valmisolekut osalemaks selles programmis.

1995 – Eesti Vabariigi välisministeeriumi, Jaan Tõnissoni Instituudi ja Tartu Ülikooli lähiajaloo õppetooli korraldusel toimus Tartus Tartu rahulepingu 75. aastapäeva puhul teaduskonverents.

1995 – välisminister Jüri Luik kirjutas Strasbourg'is alla Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioonile.

1996 – Eesti ja Venemaa vahetasid Tallinnas 1994. aasta juulilepete ratifitseerimiskirju. Hiljem leping jõustus.

2001 – asutati Eesti NATO Ühing.

2005 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Andres Põder.

2015 – Tallinna piiskoplikus Toomkirikus pühitseti pidulikul jumalateenistusel ametisse järgmine EELK peapiiskop – Urmas Viilma.

Ja maailmas:

962 – Otto I krooniti Saksa-Rooma keisriks.

1119 – Calixtus II sai uueks paavstiks.

1536 – Hispaania maadeavastaja Pedro de Mendoza rajas Buenos Airese.

1556 – Hiinas toimus ajalooliselt enim ohvreid nõudnud Shaanxi maavärin. Katastroofis hukkus umbes 830 000 inimest.

1653 – New Amsterdam (praegu New York), kus tollal elas 800 inimest, sai Hollandilt linnaõigused.

1709 – Alexander Selkirk pääses laevahukust üksikule saarele, saades nii Robinson Crusoe prototüübiks.

1797 – Itaalia linn Mantova alistus prantslastele.

1808 – Prantsuse väed okupeerisid Rooma, kuna paavst Pius VII ei tunnustanud Napoli kuningriiki ning ei soovinud ühineda prantslaste liiduga Suurbritannia vastu.

1848 – California kullapalaviku ajal randus San Franciscos esimene laev Hiina väljarändajatega.

1872 – Holland müüs Suurbritanniale Aafrika Kullaranniku kaubandussõlmed.

1878 – Kreeka kuulutas Türgile sõja.

1905 – Belgia Kongos Welle regioonis algas ülestõus.

1920 – Prantsusmaa okupeeris Memeli.

1924 – Türgi Rahvusassamblee tühistas kaliifi võimu.

1943 – Teine maailmasõda: lõppes Stalingradi lahing, Saksamaa 6. armee kapituleerus, Stalingrad langes Punaarmee kätte, 91 000 Saksa sõdurit võeti vangi.

1945 – Ecuador kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.

1959 – Venemaal toimus Djatlovi kuru intsident (üheksa kaugmatkajat hukkus teadmata põhjusel).

1971 – Iraanis Ramsaris võeti vastu Ramsari konventsioon.

1974 – Kambodža pealinna Phnom Penhi piiravad kommunistid pommitasid linna, hiljem teavitas valitsus, et kokkupõrkes hukkus 17 inimest.

1977 – Lääne-Saksamaa valitsus kiitis heaks plaani, mille kohaselt saadeti Indoneesiasse ja Türgisse ligi 625 miljoni Ameerika dollari väärtuses allveelaevu, rakette ja tanke.

1990 – Lõuna-Aafrika Vabariigi president Frederik Willem de Klerk tühistas Aafrika Rahvuskongressi tegutsemiskeelu.

1991 – Afganistanis ja Pakistanis toimus maavärin. Hukkus vähemalt 109 ning kannatada sai üle 30 inimese.

1993 – Kabulis toimus Afganistani mässuliste raketirünnak, milles hukkus 72 inimest.

1995 – Kairos kohtusid Iisraeli, Jordaania, PVO ja Egiptuse liidrid, kus püüti taaskehtestada Iisraeli-Palestiina lepinguid.

1997 – Sri Lanka kirdeosa sõjaväebaasi ründasid tamili mässulised, hukkus umbes 48 inimest.

1998 – Filipiinide lõunaosas kukkus alla lennukompanii Cebu Pacific Air reisilennuk, õnnetuses hukkusid kõik 104 reisijat.

1999 – Venezuelas valiti uueks presidendiks Hugo Chávez.

2009 – Venemaal korraldas noorteorganisatsioon Naši Moskvas Eesti saatkonna ees meeleavalduse pronksiöö korraldamises süüdistatud isikute toetuseks.

2011 – Sudaani valitsus teatas, et aktsepteerib Lõuna-Sudaani iseseisvusreferendumi tulemusi.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles