Riigikontroll võtab luubi alla poliitreklaami kohalikes ajalehtedes

Riigikontroll.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Riigikontrollil on valmimas audit, mis muu hulgas uurib kas ja kui palju on valdade ja linnade häälekandjates tehtud avaliku raha eest poliitilist reklaami.

Auditis, mis käsitleb reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamist valdades ja linnades, analüüsib riigikontroll 2017. aasta kohaliku omavalitsuse (KOV) volikogude valimiste eelset omavalitsuste teavitustegevuse sisu ja kulusid, et hinnata nende kulude seaduslikkust.

Ühe osana viiakse läbi põhjalik meediaseire, tuvastamaks poliitilist reklaami ning mainekujundust kohalikes ajalehtedes. Sarnane audit viidi läbi ka 2015. aastal, kuid siis ulatuslikku munitsipaalteabelehtede meediaseiret ei kasutatud, küll aga analüüsiti 15 omavalitsuse teavitustegevuse kulusid ajavahemikul 2012–2013.

Riigikontrolli kommunikatsioonijuhi Toomas Mattsoni sõnul võeti siis analüüsitavaks suuremate teavituskuludega omavalitsused (tähestikulises järjekorras): Haapsalu linn, Harku vald, Kohtla -Järve linn, Kuressaare linn, Maardu linn, Narva linn, Paide linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Sillamäe linn, Tallinna linn, Tartu linn, Valga linn, Viljandi linn ja Võru linn ning koguti ja analüüsiti andmeid kulude sisu ja eesmärgi kohta. 15-st valiti omakorda kaks kõige suuremat omavalitsust (Tallinna ja Tartu linn), kus siis hinnati teavitustegevuse õiguspärasust aastatel 2012–2013 auditis kirjeldatud kriteeriumite alusel.

Kommunikatsioonijuhi sõnul otsitakse uue auditi käigus vastust küsimusele, kas kohalikud omavalitsused on teinud kulusid kohalikel valimistel osalenud isikute mainekujundusele ning kas KOVide tulud teavitustegevusele on olnud õiguspärased.

Ehkki samasugune audit tehti ka 2015. aastal otsustas riigikontroll Mattsoni sõnul teha varasemale auditile mõttelise järelauditi põhjusel, et riigikontroll tuvastas omaaegse auditi tulemusena Tallinna linnas mitmeid teavitusi, mida toonaste 2013. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eelses kontekstis oli võimalik mõista poliitiku või erakonna reklaamina. «Teavituste korraldus viitas, et teavituste poliitiline eesmärk oli planeeritud ja seda võimendati eri teavituste koosmõjus. Riigikontrolli hinnangul ei olnud omavalitsuse rahakulutus sellise eesmärgiga reklaamile avalikes huvides ega õiguspärane. Samuti on seire näidanud, et avalikkuses on mitmel pool tõstatatud küsimusi omavalitsuse teavituskanalite kasutamisest erakondlikes või teatud poliitikute või nende rühmade huvides,» selgitas Mattson.

Auditi tulemused edastab riigikontroll riigikogule, valitsusele ja kohalikele omavalitsustele ning avaldab oma kodulehel. Veel käimasolevas auditis, mis valmib suvel-sügisel, püütakse senist praktikat analüüsides anda soovitusi, millest võiks olla kasu vähendamaks avaliku reklaami- ja kommunikatsiooniraha kasutamist selleks, milleks see ei ole tegelikkuses mõeldud.

Ühtlasi püüab riigikontroll auditis tuua välja loetelu teatud tunnustest, mis omavalitsusüksuste sobimatut teavitust iseloomustavad ning mida nad saaksid parimate praktikate koostamisel arvestada.

Kommunikatsioonijuhi sõnul on poliitilise kultuuri arengul oluline roll ja igaühel on võimalik sellesse arengusse anda oma panus. «Riigikontroll peab avalikkuse ehk valijaskonna taunivat suhtumist oluliseks teguriks, heidutamaks neid, kel mõttes kasutada avalikku raha erakondliku mainekujunduse huvides või poliitikute reklaamiks,» kommenteeris Mattson.

Loe ka neid

Tagasi üles