Kriminaalstatistika: möödunud aastal tapeti 33 inimest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Täna anti ülevaade eelmisel aastal korda saadetud kuritegudest. Postimees tegi konverentsist otseülekande. 

Tapmiste arv ei ole muutunud

Eelmisel aastal tapeti kurjategijate käe läbi 33 inimest ning see arv jäi võrreldes 2016. aastaga samaks. 

Möödunud aastal registreeriti koos katse staadiumisse jäänud süütegudega kokku 45 tapmist ja mõrva, milles hukkus 33 inimest.

2016. aastal registreeriti koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 44 tapmist ja mõrva, milles kaotasid elu 24 meest ja üheksa naist.

2015. aastal oli tapmisi ja mõrvu koos katse staadiumisse jäänud süütegudega 50, 2014. aastal 55, 2013. aastal 62, 2012. aastal 80 ning 2011. aastal koguni 100. Seega näitab statistika selle kuriteoliigi järjepidevat langust.

Korruptsioonikuriteod vähenesid järsult

Kui viimastel aastatel on korruptsioonikuriteod olnud pidevalt tõusutrendis, siis mullu toimus järsk kukkumine.

2017. aastal registreeriti 288 korruptsioonikuritegu, mida on koguni 48 protsenti vähem kui 2016. aastal. 77 korruptsioonikuritegu pandi toime meditsiinivaldkonnas ja 20 korruptsioonikuritegu pandi toime omavalitsuses, selgub justiitsministeeriumi kriminaalstatistika ülevaatest.

Korruptsioonisüüteod olid võrdlemisi sagedased eelmise kümnendi keskel, näiteks 2005. ja 2006. aastal oli neid vastavalt 369 ja 403. Siis aga hakkasid need vähenema, langedes 2012. aastaks 161-ni. Seejärel algas taas pidev tõus, mis kestis 2016. aastani, kui registreeriti koguni 550 korruptsioonikuritegu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul ei saa aga sellest langusest järeldada, et ühiskond oleks muutunud kuidagi vähem korruptiivsemaks, märkides, et eelmise aasta languse põhjuseks on 2016. aastal avastatud suured korruptsioonijuhtumid, mis tunamulluse statistilise numbri tänavusega võrreldes suureks kergitasid.

Lisandusid kaks uut ahistamisega seotud süüteokoosseisu

2017. aasta suvel jõustusid kaks uut ahistamisega seotud süüteokoosseisu: ahistav jälitamine ja seksuaalne ahistamine.

Kokku registreeriti poole aastaga 89 ahistava jälitamise kuritegu ning 20 seksuaalse ahistamise väärtegu. Lähenemiskeelu rikkumisi oli eelmisel aastal 2,5 korda rohkem kui 2016. aastal.

Möödunud aastal registreeriti kokku 26 929 kuritegu, mida on seitse protsenti vähem kui 2016. aastal. 

Registreeritud kuritegudest 40 protsenti olid varavastased kuriteod ning 39 protsenti kuritegudest pandi toime Tallinnas, märkis justiitsministeerium. 

Kui vaadelda mullust kuritegevuse näitajat varasemate aastatega, siis näiteks võrreldes 2007. aastaga on pahateod vähenenud 47 protsenti.

Põhjalikuma ülevaate eelmise aasta kriminaalstatistikast annavad teevad täna kell 11 justiitsminister Urmas Reinsalu, riigi peaprokurör Lavly Perling ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja teabehalduse ja menetluse alal Priit Pärkna.

Tagasi üles