Petliku anonüümsuse tõttu satub üha rohkem inimesi küberkiusamise või -ahistamise ohvriks. Kasvanud on ka nende noorte hulk, kes endast erootilisi või pornograafilise sisuga pilte ja videoid jagades on sattunud seksuaalkuriteo ohvriks.
Üha rohkem inimesi satub küberkiusamise või -ahistamise ohvriks
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
6. veebruar 2018, 07:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed tunnevad end internetis toimetades anonüümsena, mistõttu suheldakse avatumalt ja enese kohta jagatakse avameelselt infot, ütles PPA veebikonstaabel Maarja Punak. Ent see on petlik, sest igast sõnumist, pildist või teost veebis jälg.
Arvuti taga istudes ei saa kunagi päris kindel olla, kes vestluses osaleb. Eriti valvas tuleks veebikonstaabli sõnul olla internetituttavatega, kellega pole väljaspool virtuaalmaailma kohtutud. «Teisel pool ekraani võib halvemal juhul olla kurjategija,» selgitas Punak.
Iga päev võtavad veebikonstaablitega ühendust laimavate sõnumite, ahistamise, väljapressimise või endast intiimsete piltide ja videote levitamise ohvriks langenud inimesed. Nende seas on üha enam alg- või põhikooliealisi lapsi ning noori, kes omavahel üksteiselt saadud intiimset materjali naljana või kättemaksuks levitavad. Punaku sõnul on need levinumad veebikiusamise või seksuaalkuriteo ohvriks sattumise viisid.
«Lähedased inimesed on jaganud üksteisega oma kontode paroole ning tüli või lahkumineku tagajärjel häkitakse teise kontosse, jälgitakse privaatseid vestlusi või postitatakse sõnumeid sotsiaalvõrgustikus. Nii rikutakse olemasolevaid tutvusi või tõmmatakse kriips peale eesootavale töövestlusele uuel ametikohal,» tõi veebikonstaabel näiteid.
Kõige lihtsam viis ennast küberkurjategijate ja -kiusajate eest kaitsta on kasutada turvalisi paroole ja hoida oma isiklikke andmeid, sõnas Punak.
Samuti tuleb vältida tundmatute veebilehtede külastamist ja e-postiga saadetud linkide ja manuste avamist, kuna sellega võib kaasneda oht kasutaja- ja krediitkaardi info sisestamiseks õngitsuslehele või arvuti nakatumine pahavaraga, mis arvutis olevad andmed krüpteerida võib, ütles RIA infoturbe ekspert Sille Laks. Õngitsus- ja pahavara sisaldavaid kirju registreerib RIA kuni paarkümmend kuus.
Kaitse end veebis! Elementaarsete võtetega on end lihtne kaitsta, kuid seda tuleb endale ja ka oma lähedastele teadvustada. Kaasajasta tarkvara, kasuta turvalist isikutuvastust ning ära ava tundmatuid linke ja faile. https://t.co/rCenraIoOs via @YouTube #KRB
— Roger Kumm (@roger_kumm) February 6, 2018
Turvalise netikäitumise põhireeglid:
- Kasuta erinevates keskkondades erinevaid tugevaid paroole
- Uuenda oma paroole regulaarselt ja ära jaga neid teistega
- Ära avalikusta oma isiklikke andmeid
- Ära ava tundmatuid kirju, linke ja manuseid
- Ära aktsepteeri tundmatute kasutajate sõbrakutseid
- Ära jaga endast paljastavaid pilte või videosid võõrastele või juhututtavatele
- Vaata üle oma sotsiaalmeedia profiili seaded ning veendu et Su seinal olevad postitused on nähtavad ainult sõbralisti liikmetele
- Avalikust arvutist ja nutiseadmest (näiteks telefoniesindused) logi pärast kasutamist alati välja
- Uuenda oma arvuti ja nutiseadmete tarkvara
- Paigalda oma arvutisse ja nutitelefoni viirusetõrje
- Tee oma andmetest regulaarselt tagavarakoopiaid
Allikas: politsei- ja piirivalveamet