Pentagon: sõda Afganistanis läheb USA-le maksma 45 miljardit aastas

USA asevälisminister John Sullivan ja kaitseministeeriumi ametnik Randall Schriver teisipäeval senati välissuhete komitees esinemas.

FOTO: CQ-Roll Call/Bill Clark/CQ-Roll Call/Sipa USA

Afganistan

Sõjapidamine Afganistanis läheb USA maksumaksjale maksma 45 miljardit dollarit aastas, teatas kaitseministeerium teisipäeval.

Randall Schriver, Pentagoni kõrgeim Aasia piirkonda kureeriv ametnik, ütles senati välissuhete komiteele, et 45 miljardist viis eraldatakse Afganistani julgeolekujõududele ja 13 riigis tegutsevatele USA vägedele. Ülejäänu kulutatakse peamiselt logistilisele toele ning umbes 780 miljonit suunatakse majandusabiks.

Samas on Afganistani-sõja hinnasilt USA jaoks praegu tunduvalt väiksem kui sõja kõrgpunktis aastatel 2010-2012, kui Ühendriikidel oli riigis üle 100 000 sõduri. Siis ületas sõjapidamise maksumus 100 miljardit aastas. Praegu on Afganistganis umbes 16 000 USA sõdurit.

President Donald Trump avalikustas kuue kuu eest uue Afganistani-strateegia, mis hõlmab vägede suurendamist paarituhande võrra, survet Pakistanile Afganistanis tegutsevate pühasõdalaste redupaikade hävitamiseks oma territooriumil ning sõjaväele õhurünnakute korraldamiseks vabamate käte andmist.

USA soovib NATO liitlastelt sõjaväeinstruktorite arvu suurendamist Afganistanis, mis võimaldaks osal Ühendriikide vägedest keskenduda senisest rohkem Afganistani vägede toetamisele võitluses Talibaniga.

Teisipäevasel istungil väljendasid sõja kulu üle rahulolematust nii vabariiklased kui ka demokraadid. Kümneid miljardeid "visatakse Afganistanis lihtsalt luugist alla", ütles senatis Kentucky osariiki esindav vabariiklane Rand Paul. "Me oleme võimatus olukorras. Ma ei näe mingit lootust." 

Demokraat Jeff Merkley sõnul väidab USA valitsus iga paari aasta tagant, et Afganistan on pööramas uut lehekülge, kuid probleemid korruptsiooni, Afganistani valitsuse düsfunktsionaalsuse ja julgeolekujõududega tekitavad palju küsimusi. USA lootus kasutada sõjalist survet Talibanile, et saada liikumine nõusse poliitilise lahendusega, on ebarealistlik, lausus ta.

"Miks peaks Taliban tahtma poliitilist lahendust? Nende käes on praegu rohkem territooriumi kui kunagi varem alates 2001. aastast," sõnas Merkley.

Läinud nädalal Kabuli külastanud ja president Ashraf Ghani ning teiste ametnikega kohtunud USA asevälisminister John Sullivan tunnistas, et olukord ei ole "roosiline".

"Eelmise kuu rünnakud šokeerisid paljusid inimesi valitsuses. Ma ei taha tulla siia ja öelda Henry Kissingeri stiilis, et rahu on käeulatuses...aga meil on poliitika, millesse me usume. Me peame sellest kinni pidama," lausus ta.

Sullivani sõnul ei ole Talibani tähtsad elemendid valmis läbi rääkima ning võib minna kaua enne, kui nad on selleks valmis. Mõnedele teistele seevastu hoitakse kohta laua ääres, sõnas asevälisminister.

Ta lisas, et Afganistani liidrid on selle eristusega päri.

Tagasi üles