Kohtunik mehe tapnud naiselt: miks üks noormees kingib tütarlapsele suure noa?

Kohtuistung Elizaveta Kapitonova üle seoses 22-aastase noormehe pussitamisega. Foto: Ardi Truija / Eesti Meedia

Harju maakohtus andis täna ütlusi 21-aastane Elizaveta, kes võttis omaks mullu juunis lauluväljaku lähedal mehe tapmise, küll aga eitab ta tapmissoovi.

Naise tunnistus ajas kohtuniku veelgi suuremasse segadusse.

Kohtunik uuris, miks Narvas neiu kallimaks olnud Maksim talle noa kinkis. «Kas see ei tundunud Teile imelik? Miks üks noormees kinkis tütarlapsele suure noa? Tavaliselt kingitakse ehteid…»

«See ei olnud lihtsalt nuga, see oli ilusa graveeringuga,» vastas Elizaveta.

Tapmises süüdistatud noor naine rääkis täna kohtule, et sai ohvri, 22-aastase Igoriga tuttavaks 2016. aasta alguses. Samal aastal kuni 31. augustini elasid nad koos Igori vanaema juures. «Ta oli nagu sõber, aga olime ka intiimsuhetes,» lausus ta.

Ta tõdes, et pidevalt tülitseti, mõlemad olid äkilise loomuga, kuid üldiselt ka kohe lepiti. Elizaveta sõnul oli Igor armukade. «31. augustil tõstis ta minu vastu kätt ja hakkas mind kägistama. Ta tõstis mind öösel tänavale, see oli tema vanaema juuresolekul. Päev enne me ka tülitsesime.»

Pisarad kodu pärast

Elizaveta kaitsja viitas, et neiu lahkus vanematekodust väiksena ja asus elama vanaemaga, kuna tal oli konflikt oma ema uue mehega ehk kasuisaga. Kasuisast Elizaveta kohtus rääkima ei nõustunud. Alates 2016. aastast ei olnud tal enam üldse kodu, kuna vanaema suri ära. Nii leidis ta ööbimist tuttavate juurest. See oli ainus hetk, kui 21-aastane Elizaveta saalis nutma hakkas.

Mullu suvel enne traagilisi sündmusi elas 21-aastane Elizaveta endast vanema Toomasega, kellega neil süüaluse sõnul romantilisi suhteid polnud. Toomast tundis ta ammu ja too olevat lihtsalt tahtnud elukohta pakkuda.

Ent praktiliselt iga päev pidas Elizaveta enda sõnul Igoriga kirjavahetust edasi, nad helistasid, käisid jalutamas. «Usaldasin teda rohkem kui oma sõbrannasid, rääkisin talle kõik alati ära,» märkis ta. 

Mis juhtus mullu traagilisel 16. juuni õhtul? Elizaveta jutustas, et käis samal päeval koos Toomasega poes. Hiljem ütles, et läheb jalutama, tegelikult liikus Igoriga kokku saama. Pae tänaval Igori maja ees kokku saanud, liikusid nad kolme sõbra juurde: Vitali, Maximi ja teise Vitali juurde.

Elizaveta väitis, et Igorile ei meeldinud, et Toomas aitas neiul uut elukohta leida, ta veenis ka too õhtu, et Elizaveta ei sõidaks koos Toomasega edasi Tartusse.

Kambakesi ringi kõndides lauluväljaku kandis hakati jooma kanget alkoholi. Elizaveta pakkus kohtus, et nii tema kui ka Igor olid purjus. Pidevalt osteti pudeleid juurde, kui palju joodi, ta enam ei mäletanud. Ka mäletab ta, et suitsetati pläru, mille sisse oli keeratud narkootikume.

Kummalised mälupildid

Ühest hetkest muutus Elizaveta jutt kohtule arusaamatuks.

Viivuks jäid nad Igoriga kahekesi. Naine hakkas kirjeldama mälupilte: nägi asfalti, keegi ütles, et jätke ta rahule, ta on hull. Järgmine hetk seisab ta üksinda suvalisel tänaval ning käekott on tal jalge vahel, käes nuga. Kohale saabub üks sõber, seejärel Igor. Toimub dialoog, mida ta ei mäleta, Elizaveta lööb meest noaga. Igor liigutavat särki, võtnud paar lonksu, kõndinud 20-30 sammu. Seejärel jooksis keegi tema juurde, Igor oli verine. Elizaveta varjus suure sõidumasina taha peitu, läks seejärel ühistranspordipeatust otsima.

Järgmine hetk oli ta juba vanalinnas.

Kas Teil on kunagi olnud soov Igorit tappa? Ei.

Millal Te saite aru, et olete Igorit raskelt vigastanud? Siis, kui ma sain aru, et ta ei tulnud teadvusele nädala-kahe pärast.

Kas Te hiljem mõtlesite, miks selline asi juhtu üldse? Jah, seda on raske öelda, sest see juhtus nii kiiresti. Täiesti võimalik, et ta võis mind oma sõnadega haavata. 

Miks te hiljem auto taha peitu läksite? Mul tekkis hirm ka enda elu pärast, tekkis soov koju minna. Poisid olid ikkagi suuremad kui mina. Mõtted olid selle ümber, kuidas ta koju saab.

Tagantjärele mäletab Elizaveta, et Igor võis öelda midagi, mis teda haavas, näiteks midagi sellist, et kõik naised on müüdavad. Elizaveta arvas, et ta tahtis noaga lihtsalt hirmutada. Seejärel demonstreeris ta kohtule, kuidas meest noaga lõi.

Kuigi Elizaveta pikaaegne sõbranna Julia rääkis täna kohtus, et Elizaveta sai aru, et peab politseisse minema, tuli ka välja, et naine varjas oma tegu korterikaaslase Toomase eest ega läinud ka politseisse, kuna «ei tahtnud kogu eluks vangi minna».

Homme tuleb kohtusse ütlusi andma Elizavetale peavarju andnud 46-aastane Toomas.

Tapmist tunnistab

Noor naine tunnistas eilsel avaistungil kohtus pussitamist, kuid eitas tapmissoovi. Elizaveta ütles, et lõi küll noaga 22-aastast Igorit, kuid tema eesmärk ei olnud tappa. Noor naine lubas rääkida 16. juunil Tallinna lauluväljaku lähedal toimunust lähemalt edasise kohtumenetluse käigus.

Elizaveta pussitas Igorit 16. juuni õhtul Talllinna lauluväljaku lähedal Valge tänava alguses asuval parkimisplatsil noaga rindkeresse. Kiirabi toimetas mehe haiglasse, kus ta 3. oktoobril suri.

Prokurör ütles süüdistuskõnes, et Elizaveta tunnistas kohtueelses menetluses oma süüd ning kohtuistungil saab olema põhiküsimus selles, kas karistada teda tahtliku tapmise või raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

Naise kaitsja ütles kohtus, et taotleb süüdistuse ümberkvalifitseerimist tahtlikust tapmisest raske tervisekahjustuse tekitamiseks.

Noalöögi tõttu surnud mehe ema esindaja esitas kohtus Elizaveta vastu tsiviilhagi, milles nõuab talt materiaalse kahju hüvitamiseks 2536 eurot ning moraalse kahju hüvitamiseks 20 000 eurot. Materiaalse kahju moodustasid matusekulud, mehe ema saamata jäänud palk aja eest, kui ta oli haiglas poja juures, transpordikulu haiglasse ning haigekassa kindlustuse sõlmimise kulud. Moraalse kahju hüvitist poja kaotuse eest hindab tapetu ema esindaja samuti põhjendatuks.

Elizaveta ütles, et materiaalse kahju suurusega on ta nõus, moraalse kahju suuruse otsustamise jätab ta aga kohtu otsustada.