Uurides üle saja aasta tagasi leitud 10 000 aasta vanuse mehe skeletti avastasid, et esimesed tänapäeva inimesed Suur-Britannias olid mustanahalised.
Esimene kaasaegne britt oli tumedanahaline (5)
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
7. veebruar 2018, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cheddari mehena tuntud skelett leiti 1903. aastal Somerseti maakonnast. Suur-Britannia loodusloomuuseumiga koostööd teinud teadlased analüüsisid skeletist pärineva materjali põhjal mehe genoomi ning tegid trobikonna järeldusi.
Kümme tuhat aastat tagasi elanud mees nägi välja kaunis erinev tänapäeva Eurooplasest. Arvatavasti pärinesid tema eelkäijad Lähis-Idast ning rändasid üle Euroopa Briti saartele Doggerlandi maasilla abil, mis saari mandriga ühendas. Mehel oli must nahk ning tumedad lokkis juuksed aga sinised silmad.
Cheddari mees suri kahekümnendates eluaastates ning veetis oma elu küti ja korilasena. Ta oli lühemapoolne, 166 sentimeetrit pikk. Mehe kolbast eraldati väike kogus luupuru, mille abil õnnestus kaardistada tema genoom. Genoomi ja kolba põhjal lõid uurijad ka Cheddari mehe arvatava väljanägemisega büsti.
Tehtud leid annab alust arvata, et heledam nahatoon arenes inimeste puhul välja alles hiljem, kui elanikkond hakkas põldu harima. Heledam nahk omastab tõhusamal päikesevalgust ning toodab rohkem D-vitamiini, seega see tasakaalustab põlluharijate kalavaest dieeti.