Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Helle Meri andis üle aastate pika teleintervjuu: Lennarti surmale eelnev oli eriti raske

Helle Meri (keskel) FOTO: SCANPIX

Selle nädala «Pealtnägijas» rääkis president Lennart Meri lesk Helle Meri oma Viimsi kodus, miks ta juba aastaid varju hoiab, kuidas arstid tema elu päästsid ning kuidas on Eesti tema silmis muutunud.

Viimane teleintervjuu Helle Meriga pärineb aastast 2009. Meri rääkis, et lähedasi on tal vähe. Meri ainus laps, ajalooharidusega 32-aastane tütar Tuule elab Soomes sealse elukaaslasega. Meri abiline on riigi poolt palgatud autojuht, kes saatis teda juba Kadrioru päevil.

Viimane teleintervjuu Helle Meriga pärineb aastast 2009. «Mootor hakkas streikima,» põhjendas Meri meediast tagasi tõmbumist. Kolm aastat tagasi käis Meri operatsioonil ja see andis talle «uue käigu sisse». «Ma olen kohutavalt tänulik selle eest neile,» avaldas Meri kiitust Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidele. 

«Ma pean olema õnnelik, et täna siin olen,» lausus Meri.

Raplas sündinud ja lavakunstikooli viienda lennu lõpetanud Helle Meri on endine Draamateatri näitleja, kes astus viimati laval üles 30 aastat tagasi. Samas tunnustas Näitlejate Liit Meri 2002. aastal naljaga pooleks parima kõrvalosa eest viitega Eesti esindamisele Lennart Meri kahel ametiajal.

Helle Meri võttis esileediks olemist rollimänguna.

«Tahaks olla kogu aeg ise, aga kui sulle vastu mängitakse rolli - no siis ma panen ise ka.

Helle meenutas saatejuhi palvel aega, mil Lennartisse armus. 

«Me olime tema sünnipäeval Nõmmel ja ma vaatasin tema raamatuid ja seal oli üks raamat, millel on lõpus puhtad lehed. Mina juhuslikult võtsin selle, sest mul ei olnud kodus seda. Vaatan, tühjad lehed. Siis tuli Lennart ja ma ütlesin, et need on ju tühjad lehed, need tuleb nüüd täis kirjutada. Ja nii me siis kirjutasime pärast,» meenutas Helle.

Helle Meri ärritas Lennarti puhul hilinemine. «Ma seisan siin juba veerand tundi valmis, kell läheb üle, kell läheb üle,» rääkis Meri.

Saatejuht küsis, kas võib öelda, et Lennart Meri kõige õnnelikumaks päevaks oli 22. august 1991. «Ma arvan küll. Kui mõelda seda aega, siis oli rind nii kummis kui kummis... Kuidas kõik meid vastu võeti seal, kuidas Soome kodanikud ja sõbrad tulid Mariankatule ja elasid meile kaasal,» lausus ta.

1992. aastal valiti Lennart Meri teises voorus riigikogus taastunnustatud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks.

Saatejuht uuris, kas Kersti Kaljulaidi otsus mitte perega Kadrioru lossi elama kolida, on tema meelest mõistlik. Helle Meri lausus, et see on mõistetav. «Sa pidid kogu aeg tagajalgadel olema, et kus need inimesed nüüd käivad, kus mina võin olla ja kus laps võib olla,» meenutas Meri elu Kadriorus.

Helle Meri näitas «Pealtnägijale» ametiketti, mida Lennart Meri kunagi ei kandnud. «See on ametiraha Eesti Pangalt,» selgitas Meri.

Helle Meri rääkis, et Hillary Clinton oli Lennartile hea sõbranna. «Ta käis meil kodus külas, nad istusid terrassil. Väga kena inimene,» meenutas Meri.

Erinevalt varasematest aastatest kavatseb Helle Meri tänavu minna 24. veebruaril Tartusse Eesti Rahva Muuseumi president Kersti Kaljulaidi vastuvõtule. Kusjuures traditsiooni pidustusteks Eestis lõid 1993. aastal just Helle ja Lennart Meri.

«Aga mis puudutab presidendi abikaasa rolli,» küsis saatejuht, «kas seda on ajas, ma ei tea, ära lörtsitud kuidagi?» 

«Kõik oleneb inimesest, rohkem ma ei ütle,» lausus Meri.

2006. aasta «Jõulutunnelis» ütles Helle Meri Margus Saarele antud intervjuus, et teda valdab äng ja ta pole saanud pärast Lennarti surma nutta. Ka täna ütleb Helle Meri, et ta pole üldse nutunaine. «Võib-olla seepärast peaksid oma südant hoidma, peaksid oskama nutta, aga mina seda ei suuda,» rääkis Meri.

Lennarti lahkumisele eelnev haigla periood oli Helle Meri sõnul eriti raske. 

«Minule endale meeldib küll kui inimeses on saladus, las teised otsivad seda saladust,» vastas Helle Meri küsimusele, miks ta ennast avada ei taha.

«Kui me vaatame aasta algust, on olnud kaks väga suurt hõõrumist, üks mis puudutab hümni temaatikat, teine on lavastajaga seotud moraalitud teod. Teatav roll on mõlema loo puhul ka presidendi kantseleil,» rääkis saatejuht.

«Siin ei ole rolli vaid siin on natuke jõuga positsiooni võtmine. Mina vägivalda, eriti jalaga vägivalda, ma ei pea seda heaks tooniks. See on lihtsalt vastik, see on jälk. Kui on riigi rahad mängus, siis tuleb alati teha konkurss, sest igale lille varrele, igale võileivale ja muule tehakse konkurss, aga sellele ei tehta järsku, miks nii on» rääkis vastas Meri.

«See on juba läinud sinnamaani, et ma ütleks: Eesti rahvas, olge rõõmsad, pidutsege, jätame ükskord järele [...], sada aastat ei ole 15 või 20 aastat,» võttis Helle Meri Eestis toimuva kokku.

Tagasi üles
Back