EV100
Palju õnne, Eesti!
Kõik sündmused EV100 äpist. Laadi alla!
Telia

Raskelt haige mees vajab Eesti isikukoodi

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vanematele Eestisse külla tulnud mehe tervis halvenes ootamatult ning nüüd on  tema edasiseks ravimiseks vaja kiiresti saada Eesti tähtajaline elamisluba. Eesti isikukoodi saamine on aga osutunud keeruliseks.

«Minu vend tuli mullu Eestisse vanematele külla, kui tal hakkas järsku halb ning ta langes koomasse,» rääkis MK-Estoniale Jana Haljak. Mehe elu päästmiseks amputeeriti tal üks jalg. Pere taotles mehele ajutist elamisluba, mille saamine venib.

Eestis sündinud Andrei Jakovlev (48) kolis 25 aasta eest Venemaale, viimastel aastatel oli mehel probleeme tervisega. Mullu veebruaris tehti talle Moskvas operatsioon ning paigaldati šunt. Mõnda aega see aitas, kuid sügisel vanematele külla tulnud, hakkas mehel halb.

Eestisse tulles peab Vene kodanikul olema tervisekindlustus ning seda kontrollitakse pisteliselt piiril. Kindlustus oli Andreil olemas, aga kuna ta tuli külla, oli ka tervisekindlustus ostetud kaheks nädalaks.

Haigla heategu

Mehe haiglasoleku ajal lõppes poliisi kehtivus ning pere uuris haiglalt, mida edasi teha.

«Me ei suuda maksta kõigi suurte intensiivravi arvete eest. Meile öeldi, et ärge mõelge rahast, mõelge vennale, me lahendame kõik,» rääkis Jana.

Haigla, kuhu Andrei sattus, võttis ühendust Venemaa kindlustusfirmaga ja pidas läbirääkimisi ja kuigi kindlustusleping oli selleks ajaks, kui mehele tehti suuremad meditsiinilised protseduurid, juba lõppenud, tasus kindlustus arved. See summa oli 24 000 eurot. Õe sõnul püüdsid arstid Andrei jalga päästa, tehes kõik, mis vähegi võimalik. Kokku tehti mehele seitse operatsiooni, kuid gangreen laienes kiiresti ja jalast tuli loobuda.

«Arstid kirjutasid ta haiglast välja, sest kõik, mida kindlustusleping vähegi katab, on juba tehtud,» rääkis naine. Pere on pöördunud mitme Eesti kindlustusseltsi poole tervisekindlustuse sõlmimiseks, kuid pärast dokumentidega tutvumist ei soovitud lepingut sõlmida, sest inimese seisund on liiga kriitiline ning see toob kaasa suuri kulutusi.

«Kokkuvõttes on ta praegu ilma tervisekindlustuseta ja haiglad võivad tema ravimisest keelduda, kui just tegu pole eluohtliku seisundiga,» rääkis õde.

«See on absurdne olukord – me ootame, et tal läheks seisund halvemaks, mitte paremaks,» lisas ta.

Ainus lahendus – Eesti elamisluba

Olukorra teeb keeruliseks tõik, et Andreil pole kuhugi tagasi pöörduda, sest kinnisvara tal Moskvas pole. Ta elas seal koos ühe naisega, keda Andrei pidas üleval. Aga pärast tervise halvenemist ütles naine mehest lahti, sõnades, et invaliidi pole talle majja vaja. Ka Andrei eksabikaasa ja poeg polnud eriti rõõmsad, kuuldes, et kümme aastat pärast lahutust on mehest saanud invaliid ja tema eest on vaja hoolitseda.

Nii ongi mehe jaoks ainus võimalus saada Eesti elamisluba ja jääda eakate vanemate juurde. Kohe pärast haiglast välja kirjutamist andiski mees sisse taotluse ning hiljem ka avalduse Eestis viibimise pikendamise kohta, sest Venemaa kodanikud võivad Eestis viibida kuni 90 päeva ja see tähtaeg saab kohe-kohe läbi. Eestis viibimise aja pikendamise pärast õde ei muretse, sest mehel on kehtiv Eesti viisa kuni 2020. aastani.

Ta on mures venna elamisloa pärast. «Elamisloa taotluse läbivaatamine võib võtta aega kaks-kolm kuud. Meile öeldi, et miinimum kaks kuud,» rääkis Jana.

Eestis on võimalik sõlmida haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping.  Kindlustusmakse arvutamisel korrutatakse Eesti keskmine kuubrutopalk 0,13-ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui statistikaamet avaldab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise kuubrutopalga.

Kindlustusmakse suurus ühe kalendrikuu eest alates 1. aprillist 2017 on 149 eurot, kvartalimakse 447 eurot ja aastamakse 1788 eurot.

Allikas: haigekassa

Ta on korduvalt pöördunud politsei- ja piirivalveameti poole palvega elamisloataotlus kiirendatud korras läbi vaadata, sest venna seisund on halb ja ta vajab meditsiinilist abi. Jana sõnul vajab ta vend elamisluba, sest siis oleks tal Eesti isikukood ning pere saaks mehele teha tasulise tervisekindlustuse.

Jana pöördus ka president Kersti Kaljulaidi poole palvega aidata kaasa elamisloa saamisele.

«Hiljuti sain presidendi kantseleist kõne. Mulle öeldi, et tuleb oodata, avaldust menetletakse,» rääkis naine.

Ta pöördus eelmise aasta lõpus ka Venemaa saatkonna Tartu ja Narva konsulaadi poole ja sai teada, et ainus abi, mida nad pakkuda saavad, on kutsuda välja reanimobiil venna viimiseks lähimasse Venemaa haiglasse. «Ma selgitasin neile, et ta on koomas, hingamisaparaatide all, teda pole võimalik transportida. Pealegi, tal ei ole seal kedagi, kes ta eest hoolitseks. Nad ütlesid, et midagi rohkemat pole võimalik sel juhul teha,» rääkis naine.

Aeg surub peale

Politsei- ja piirivalveamet konkreetse juhtumi kohta selgitusi ei jaga, kuid politseileitnandi Katrin Tammekundi sõnul on kõigil kolmandate riikide kodanikel, kes on viisa alusel saabunud riiki, võimalus erakorraliste asjaolude ilmnemisel taotleda riigis viibimise aja pikendamist.

«Juhime tähelepanu asjaolule, et viisa taotlemisel peab olema lisatud dokument, mis kinnitab tervisekindlustuse olemasolu. Sama kehtib ka viibimisaja pikendamisel,» sõnas Tammekund. Tervisekindlustus peab kehtima Eestis viibimise aja lõpuni.

Kuna Andreil tervisekindlustust enam pole, siis võib talle elamisloa andmisest keelduda. Tammekunna sõnul kaalutakse elamisloa väljastamisel kõiki asjaolusid ja alles seejärel langetatakse otsus. Seaduse järgi vaadatakse Eestis viibimise aja pikendamise taotlus läbi kolme tööpäeva jooksul. Viibimisaja pikendamist ei saa taotleda välismaalane, kes viibib riigis ebaseaduslikult.

Samas annab välismaalaste seadus inimestele võimaluse taotleda elamisluba ümberasumiseks lähisugulase või eestkostja juurde.

Andrei viibimisaega pikendati Eestis 45 päeva võrra. Eelmisel nädalal Andrei seisund halvenes ja ta viidi uuesti haiglasse. Kuna mehe neerud lakkasid töötamast, siis opereerida teda ei saanud. Kaks päeva hiljem tuli amputeerida ka teine jalg.

Tagasi üles