Fotod: Varnjas mälestati Peipsi järvejääl hukkunud piirivalvureid

Täna möödus 80 aastat traagilisest sündmusest, kui nõukogude Venemaa piirivalvurid viisid Peipsi järvejääl patrullinud eestlastest ametivennad jõudu kasutades oma riigi territooriumile, kus nad langesid varitsuses olnud vaenlase kuulide läbi.

Eesti Vabariigi piiriesindaja politseikindralinspektor Aimar Köss meenutas mälestustseremoonial, et see oli 1938. aasta 8. veebruar, kui Peipsi järvel patrullinud Eesti piirivalvurid viidi jõuga ja ähvarduste saatel üle piiri Nõukogude Venemaa territooriumile, kus nad reeturlikult mõrvati. Traagilises veretöös jättis elu Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja voorimees Vassili Eva.

«Omaaegsete traagiliste sündmuste põhjustajaiks olid poliitiliselt keerulised olud. Aastad 1936 ja 1937 olid Peipsi ja Pihkva järvel väga pingelised. Sagenesid Nõukogude Venemaa poolsed provokatiivsed tegevused ning leidsid aset ka relvakonfliktid. Jõuga ja vägivallaga ähvardades viidi toona üle neljakümne Eesti poolel kalastanud inimese Nõukogude Venemaa territooriumile ja paljud neist ei tulnud enam kunagi koju tagasi. Nende seas kaotas Eesti riik toona ka kaks oma piirikaitsjat ning nende abilise,» mõtiskles Aimar Köss.

Täna ennelõunal kogunesid politsei- ja piirivalveameti esindajad, kaplan, piirivalvurid üle Eesti, piirivalveveteranid ning hukkunute lähedased Varnjasse meenutamaks õõvastavat veretööd ning austamaks tolleaegseid kolleege.

Politsei- ja piirivalveameti kaplan Valdo Lust kõneles, et selle sündmuse tähtsustamine ja meenutamine on piirivalve traditsioon, mida põlvest põlve edasi antakse ning mälestustes kantakse. Selle traagilise sündmuse tagajärg ei olnud ainiti vaid Eesti riigi kaotus, selle tulemusel kaotasid lapsed oma isad ja pered oma perepea. «Täna asetasime pärjad hukkunud kolleegidele püstitatud mälestustahvli juurde teadmise ja usuga, et Issand on nad vastu võtnud,» lausus kaplan.

Peale mälestustseremooniat süüdati ühes lähedastega küünlaleegid ka hukkunud meeste haudadel. 

Loe ka neid

Tagasi üles