Ukraina genotsiidi tunnistamine ajas Venemaa ja Iisraeli tülli (13)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto Ukraina näljahäda aegadest.
Foto Ukraina näljahäda aegadest. Foto: Sindeyev Vladimir/ITAR-TASS/Scanpix

Venemaa reageeris teravalt Iisraeli parlamendi ehk Knesseti eelnõule, millega tunnistataks genotsiidina holodomori ehk 1932.-33. aasta Ukraina näljahäda. 

Riiklikult korraldatud näljahäda nõudis miljoneid inimelusid. Venemaa saatkond on aga arvamusel, et eelnõuga üritatakse ajalugu muuta. Venemaa üritab omakorda avaldada survet Iisraeli meedia kaudu.

Venemaa suursaadiku asetäitja Leonid Frolov andis eile intervjuu väljaandele Galei Tzahal. Tema hinnangul pole praegu sellise küsimuse arutamiseks õige aeg. «Maailma jaoks on praegu oluline aeg. Nüüd, mil härra Trump kuulutas Jeruusalemma pealinnaks, vajab Iisrael mitte vaid USA toetust, aga toetust ka mitmelt teiselt riigilt, kes teisiti mõtlevad.»

Jossif Stalin.
Jossif Stalin. Foto: /RIA Novosti/Scanpix

Jossif Stalini poolt korraldatud 1930. aastate näljahäda Ukrainas on paljude venelaste jaoks tundlik teema. Seaduseelnõu kohaselt tunnistaks Iisrael ametlikult genotsiidi ja hakkaks tähistama mälestuspäeva ning korraldama tseremooniaid.

Venemaa väitel põhjustas näljahäda loodusõnnetus ja selles polnud süüdi Nõukogude Liidu tahtlik tegutsemine Ukraina rahva vastu. Moskva on üritanud aastate jooksul survestada mitut riiki, et nad holodomori genotsiidina ei tunnistaks.

Eelnõu nimetab holodomori holokausti järel kõige tõsisemaks humanitaarkatastroofiks. Eelnõu esitanud Akram Hasson on enda sõnul teadlik teema tundlikkusest. Otsuse langetas saadik pärast mõni nädal tagasi toimunud visiiti Ukrainasse.

Kuigi eelnõu on veel lapsekingades ja pole sugugi kindel, et see vastu võetakse, on Venemaa Iisraeli peale juba praegu vihane. Venemaa välisministeeriumi allikas ütles Israel National Newsile: «Kui seadus vastu võetakse, siis reageerime teravalt. Sellel saavad olema ulatuslikud tagajärjed Venemaa ja Iisraeli suhetele.»

Knesset.
Knesset. Foto: Xinhua/Sipa USA/Scanpix

Venemaa saatkond Iisraelis teatas: «See on küüniline ja spekulatiivne väide miljonite inimeste mälestuse kohta, mis tehakse poliitilistel põhjustel. On kahetsusväärne, et meie sõbrad Knessetis valmistasid ette eelnõu, mis väänab ajalugu. Palume kõigil asjaosalistel ajaloolisi fakte täpsemalt õppida.»

Mitu Venemaa saatkonna esindajat on Knesseti ametnikega kohtunud, et veenda neid eelnõu kõrvaldama.

Saadiku asetäitja Frolov andis aga lootust, et Iisrael ja Venemaa suudaksid suhted säilitada: «Me leiame viisi, kuidas erinevused rahvaste ja riikide vahel lahendada. See saab olema halb, see oleks vale samm, aga suhted riikide vahel on palju olulisemad.»

Frolov viitas ka Poola vastuolulisele holokaustiseadusele ja väitis, et sellega kustutaks Poola mõned leheküljed ajaloost. «Iisraeli poolelt on tegu ettepanekuga ajalugu muuta, nagu ka Poola puhul,» sõnas Frolov.

Ukraina ülemraada tunnistas 2006. aastal holodomori genotsiidiks Ukraina rahva vastu. Genotsiidina on seda tunnistanud teiste hulgas ka Eesti. 

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles