Rängad avariid andsid tõuke: talvisele teehooldusele on kavas kehtestada uued nõuded

Tallinna-Tartu maanteel hukkus veo- ja sõiduauto laupkokkupõrkes inimene. Foto: Kaspar Pokk / Kanal 2

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kavandab talvise teehoolduse nõuete muutmist. Siseministeerium tegi ettepaneku muuta talvise teehoolduse nõudeid nii, et kohati hakkaks hooldus varem pihta ning kohati tuleks seda teha kiiremini.

Politsei- ja piirivalveameti hinnangul võisid kuus jaanuaris toimunud liiklusõnnetust olla tingitud just halbadest teeoludest, kirjutas siseminister Andres Anvelt MKM-ile. Siseminister ütles ERR-i raadiouudistele, et teehoolduses tuleks tõsta ennetavalt reageerimiskiirust. «Ja teine asi on see, kuidas muuta erinevatel teeliikidel reageerimistihedust,» ütles Anvelt.

Seda, kui kiiresti tuleb teehooldajal midagi teha, mõõdetakse majandusministri määruses hooldustsükli pikkusega. Näiteks suurel osal riigi põhimaanteest kehtiv kolmas seisunditase nõuab, et lume ja lörtsi eemaldamise hooldustsükkel kestaks viis tundi. Küsimus on aga selles, mis hetkest hooldustsükkel algab. Tänavate puhul algab see lumesaju või tuisu algusest, maanteel aga hakatakse aega arvestama lumesaju või tuisu lõpust, märgitakse Anvelti kirjas.

Ministeeriumi ettepanek on, et maanteel tuleks hooldustsüklit hakata lugema hetkest, mil tuleb teade, et ilmaolud halvenevad. Teine ettepanek puudutab seda, missuguse seisunditaseme ajalisi nõudeid ühel või teisel teel arvestatakse. Ministeerium juhib tähelepanu, et range, kolmas seisunditase kestab kella 18-22 õhtul ning langeb öösel teise seisunditaseme peale. Ettepaneku järgi ei tohiks nõudeid öösiti langetada või veel enam, tuleks kehtestada suurema liiklusega teedel veel rangem, neljas seisunditase.

Osalt tegi maanteeamet seda juba 2016. aastal, kui lõi suurema koormusega teede jaoks 3+ seisunditaseme. Näiteks kui kolmanda taseme teel tuleb libedusetõrjet teha nelja tunniga, siis 3+ teel kahe tunniga.  Samas ei kesta ka see tase kogu ööpäeva.

«Kuidas me tõlgendame, on see kolm pluss või kaks miinus või mis iganes – liikleja jaoks on oluline see, et ta saaks sõita ohutult. Nii et jätame selle numbrimaagia spetsialistide pärusmaale,» ütles Anvelt.

MKM-i teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ütleb, et järgmiseks talveks loodabki ministeerium teehooldusele seatud nõudeid muuta. Samas praegu on tegu vaid plaanidega, sest see, mida saab järgmiseks talveks tegelikult muuta, sõltub ühelt poolt läbirääkimistest teehooldajatega ja teiselt poolt sellest, kui palju me hoolduse eest lisaraha tahame maksta.

Tatter märkis, et hooldehanke lepingud on oluliselt odavnenud. «Meil on teatud hoolderahade ülejääk, mida me plaanimegi kasutada täiendavate normide kehtestamise ja kallinemise katteks. Me räägime ikkagi mõnemiljonilisest kallinemisest, mitte kümnetest (miljonitest),» märkis Tatter.