Tallinlanna jõudis olümpiahõbedani rasketest vigastustest hoolimata (8)
12. veebruar 2018, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pyeongchangi olümpial iluuisutamise võistkonnavõistluses hõbemedali võitnud Natalja Zabijako teekond tippu on täis raskeid katsumusi ja tõsiseid traumasid. Treeningul saadud trauma tõttu oli ta mõnda aega koomas.
«Siin ei ole midagi õnnega pistmist, selle taga on väga suur töötahe, raskuste kannatamise oskus,» rääkis iluuisutamistreener Anna Levandi, kes treenis Olümpiaatleedid Venemaalt koosseisus Pyeongchangi olümpial iluuisutamise võistkonnavõistluses hõbemedali Natalja Zabijakot mitu aastat.
Mitu rasket vigastust
Levandi sõnul on Nataljal olnud mitu väga ränka vigastust. Tal on olnud kaks selgroomurdu ja ühel treeningul hüpet harjutades kukkus ta peaga vastu jääd ning oli mõnda aega koomas, mõnda aega oli ta ühest kõrvast kurt. «Me teame ainult ilusat uisutamist, aga ei tea, mis on selle taga,» tõdes Levandi ja lisas, et loodetavasti on Natalja jaoks halvemad ja raskemad ajad nüüd möödas.
Levandi sõnul paistis Natalja juba väiksena silma metsiku töökusega. «Ma ei saa öelda, et teised minu õpilased ei olnud töökad, aga tema kannatas stoiliselt. Tal ei olnud kunagi emotsionaalseid purskeid, tujutsemist, nutma purskamist. Ta tegi alati nii palju, kui öeldi, ja isegi rohkem,» kiitis Levandi neidu.
Loobus Eesti kodakondusest
Levandi sõnul ei ole neiul raskustest hoolimata kunagi tekkinud mõtet pooleli jätta. «Kui sportlane tõesti tahab olümpial tippu jõudu, siis ei pane ta midagi muud tähele ja rühib ainult sinnapoole iga päev. Ainult see viis teda nii kaugele,» sõnas Levandi.
Venemaa konkurentsis tippu jõudmine on suur saavutus, olümpiamedal aga tase omaette, eriti arvestades asjaolu, et Venemaa võistkond pidi seekord kõvasti pingutama hõbemedali saavutamiseks. Natalja ja ta partneri Aleksandr Enberti roll hõbemedali saamisel oli Levandi hinnangul väga suur.
«Kohe ütlen, et Eesti kodanikuna tal sellist võimalust ei oleks, sest meil ei ole selliseid tingimusi paarissõidu harjutamiseks, pole treenereid ega partnereid, kellega saaks nii kõrgele jõuda,» tõdes Levandi.
Eelmiste olümpiamängude ajal oli neiul Eesti kodakondsus, kuid ta loobus sellest 2014. aastal. «See (Venemaa kodakondsuse võtmine – toim) oli ainus võimalus,» kinnitas Levandi.
Treeneri sõnul pakkus ta selle variandi Nataljale välja juba neli aastat enne seda, kui neiu langetas otsuse. «Selliseid tüdrukuid, kes on nii hulljulged, töökad, oskavad partneriga arvestada, on maailmas hästi vähe ja neid hinnatakse väga kõrgelt, nad on kuldaväärt,» kiitis ta oma endist õpilast.
Levandi sõnul oli tol hetkel, kui Natalja jäi Vene treenerile silma, kõne all võimalus minna Venemaale treenima, kuid esindada Eestit. «Aga neil (Venemaal – toim) olid oma tingimused,» lisas Levandi.
Natalja lootis esineda juba eelmistel taliolümpiamängudel Sotšis, kuid toona see ebaõnnestus, sest tema toonane partner Aleksandr Zabojev ei saanud Eesti kodakondsust. «Tema isa on pärit Anapast (Krimm – toim) ja pool suguseltsi elab seal, tema jaoks oli eriti oluline võistelda just Sotšis ja oli kahju, et ta ei saanud seal Eestit esindada,» sõnas Levandi.
Ta lisas, et võib-olla toonane kõrvalejäämine oligi viimane piisk, mis pani Nataljat otsustama, et Eestit ta esindada ei saa ja tuleb kodakondsust vahetada. Levandi on veendunud, et tema kunagine hoolealune tegi õige otsuse.
Unelmate partner
Natalja praegust partnerit Aleksander Enbertit iseloomustab Levandi sõnadega «unistuste partner». «Natalja on paarissõidu jaoks väga pikk, 165 cm, ja talle on vaja partnerit, kes proportsiooni poolest talle sobiks ja ilu poolest ka. Siin ei ole midagi öelda, jutt on ikkagi iluuisutamisest,» sõnas Levandi. Aleksander on Levandi sõnul otsekui Natalja jaoks loodud – sama intelligentne ja kena inimene. «Jumal tänatud, et Natalja sai selle partneri,» sõnas Levandi.
Vähemalt viis treenerit
Kuigi Levandi treenis Nataljat seitse aastat, ei pea ta olümpiamedalit n-ö enda omaks. «See medal on ennekõike tema enda ja tema paarissõidutiimi oma,» selgitas ta. Levandi sõnul on sellisel tasemel sportlastel suur meeskond taga. «Alla viie treeneri ei ole olümpialastel kellelgi, kui sa tahad tasemel olla, rääkimata arstidest, massööridest ja terapeutidest,» tõdes treener.
Levandi sõnul on tema endistest õpilastest Natalja hõbemedal kõige kõrgem saavutus. «Mina ei ütleks, et see on minu medal, aga kes teab, võib-olla kui ta poleks seitsme aasta jooksul minu juures seda põhja saanud, võib-olla teda poleks Venemaale kutsutudki,» arutles ta. Kindlasti on oma osa Natalja edus ka Levandi klubis töötavalt Jekaterina Nekrassoval, kes ladus vundamendi Natalja paarissõidu oskustele.