Keskkonnainspektsioon algatas mullu 1225 menetlust

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Röövpüüdjate püügivahendid.
Röövpüüdjate püügivahendid. Foto: Margus Ansu

Keskkonnainspektsiooni 2017. aasta kokkuvõte näitab, et registreeritud keskkonnaalaste õigusrikkumiste arvu langus on peatunud, kahel viimasel aastal jääb alustatud menetluste arv 1200 piirimaile.

Keskkonnainspektsioon alustas 2017. aastal 1186 väärteo- ja 39 kriminaalmenetlust, selguseta kuuluvusega püügivahendite veekogust eemaldamise juhtumeid oli 849. Kui 2016. aastal registreeriti väärteomenetlusi eelneva aastaga võrreldes 27 protsenti vähem, siis mullu vaid  neli protsenti. Kümme aastat tagasi oli keskkonnarikkumiste arv kaks korda kõrgemal tasemel.

Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul võib alustatud menetluste numbrite taga näha tendentsi, mis on seotud keskkonnainspektsiooni eesmärkidega – keskenduda olulisematele, kuid ühtlasi ka aeganõudvamatele probleemidele. Seda kinnitab alustatud kriminaalasjade arvu tõus.

«Püüame oma kohaloleku ja järelevalvega rikkumisi võimalikult palju ennetada. Samas peame arvestama tõsiasjaga, et riigisektor järjest kahaneb ja ka keskkonnainspektsiooni koosseis on kahe aasta jooksul vähenenud 14 inimese võrra. See tähendab, et peame olema ühtaegu kokkuhoidlikud ja  efektiivsed,» lisas Volkov. 

«Valdkondade paljusus ja nendega tegelevate inimeste nappus ei tohi saada piduriks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Inimesed ootavad meeltega tajutavaid tulemusi ning selleks, et aasta lõpus oleks vähemalt poole vähem keskkonnakuritegusid ning vedelevad vanarehvihunnikud juba ringlusesse ära veetud, tulebki alustada tähtsamast,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

2017. aasta statistika näitab, et menetlusega lõppes keskmiselt iga kaheksas keskkonnainspektsiooni kontrollkäik. Valdkonnad, kus tuvastatakse kõige rohkem rikkumisi, püsivad aastate lõikes samad: nii oli ka 2017. aastal kõige rohkem kalapüügiseaduse, jäätmeseaduse ja looduskaitseseaduse alusel registreeritud väärteoasju.

Menetluste arvu üldise vähenemise taustal paistab silma kaks valdkonda, kus on toimunud tõus – need on kiirguskaitse ja kalapüük. Kalapüügi osas on rikkumiste avastamise kasv seostatav põhiliselt kahe asjaoluga, need puudutavad kontrollikavade elluviimist (ennekõike lõheliste kaitse kontrollikavad Harju- ja Lääne-Virumaal) ning kalapüügiandmete esitamise kontrollimist.

«Üks probleemsemaid teemasid aastast aastasse, mis ei ole ka 2017. aastal oluliselt vähenemise märke näidanud, on selguseta kuuluvusega püügivahendid. Nende asjade lahendamine on väga ressursimahukas nii töö kui ka muude ressursside mõttes, nagu püüniste hoiustamine ja hävitamine,» märkis kalakaitseosakonna juhataja Indrek Ulla.

Enim on vähenenud väärteomenetluste arv jahi, metsa ja jäätmete valdkondades. Samas tõstsid jäätmevaldkonna ettekirjutused ettekirjutuste koguarvu 63-le ehk 2016. aastaga võrreldes kahekordseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles