Hääletus on alanud: aita valida 2017. aasta halvim seadus (7)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Panther Media/Scanpix

Parima ja halvima seaduse konkursi komisjon valis välja finalistid 2017. aasta parima ja halvima seaduse tiitlile. Oma valiku saavad teha ka Postimehe lugejad.

Nii parima kui ka halvima seaduse kategoorias on viis seadust. Kaks eelmise aasta õigusakti, Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused ning tulumaksureform kandideerivad korraga nii parima kui ka halvima seaduse kategoorias.

2017. aasta halvima seaduse tiitlile kandideerib viis seadust

Tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (niinimetatud  tulumaksureform)

Selgitus: Seadus muudab Eesti senise lihtsa maksupoliitika keeruliseks ja loogika raskesti mõistetavaks. Eelnõu menetlemise eirati peaaegu kõiki hea õigusloome tava sätteid. Eelnõu oli läbimõtlemata, mõjud selgusid alles peale jõustumist ja kõiki seaduses olevaid karisid ei ole veel leitudki. Seadus ei ole selge ja üheselt mõistetav õigusakti peamise sihtgrupi jaoks. Seadus on osade õigusakti adressaatide suhtes meelevaldne ja sõnamurdlik.

Metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus

Selgitus: Seadusega alandatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 – 70 aastani. Hetkel peab raiutavate kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat. Eelnõu menetlemisel ei ole kaalutud avaliku huvi ega arvestatud kodanikeühenduste ja teadlaste hinnanguid. Kaasnevaid mõjusid ei ole teadvustatud ning hinnatud enne seaduseelnõu väljatöötamist.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus, millega tõsteti alkoholiaktsiisi

Selgitus: Eelnõu väljatöötamisel ei hinnatud kaasnevaid mõjusid, ei kaasatud asjatundjaid, mistõttu on tegemist ühe suurima õigusloomelise läbikukkumisega, millel on väga selge hind saamatu jäänud maksutulu osas. Eelnõuga kaasnevaid mõjusid ei teadvustatud ega  hinnatud enne seaduseelnõu väljatöötamist Seadus vähendab Eesti konkurentsivõimeline ja tegemist on õiguslikult autistliku lahendusega.

Tulumaksuseaduse muudatused seoses ametiautode maksustamisega

Selgitus: Ametiautode maksustamist õigustati keskkonnakaitsega, aga elektriautodelt tuleb kõige rohkem makse maksta ning kW ja keskkonna saastamise vaheline seos on päris kauge. Odavam on omada vanemat ja keskkonnaohtlikumat sõiduautot. Seetõttu ei ole seadus avalikes huvides, asjatundjate hinnanguid ei ole arvestatud ja mõjude hindamine on puudulik. Kaasnevaid mõjusid ei ole teadvustatud ning hinnatud enne seaduseelnõu väljatöötamist.

Alkoholiseaduse ja reklaamiseaduse muutmise seadus

Selgitus: Seadusega muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid. Alkoholireklaami piirangud on muutunud arusaamatuks, mistõttu ei ole neid võimalik täita. Seaduse sisustamine on jäetud kohtu ülesandeks. Seadus ei ole selge ja üheselt mõistetav.

Parim ja halvim seadus valitakse juba seitsmendat korda

Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba seitsmendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.

Parima ja halvima seaduse konkursil osalevad riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.

Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava. Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud head õigusloome tava.

Parima ja halvima seaduse konkursi mõõdupuu on vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus. Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja. Hea õigusloome tava konkursi žürii esimees on Allar Jõks.

Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks.

Kommentaarid (7)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles