Neeme Korv: kollane vest Surmalõigul (3)

Neeme Korv
, Postimehe arvamustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera.
Kiiruskaamera. Foto: Priit Simson

See, et auto ilmub Risti-Virtsu maanteel peeglitesse ja sooritab möödasõidu, on tavaline. Eriti reedeti. Nädalavahetus ootab ees, üks juht annab teisele vunki juurde. Ruttu-ruttu sadamasse, praamile, saarele!

Ja sina oled sealsamas tee peal nagu üks... piimakausi kohal flegmaatiliselt vurre lakkuv kass. Piimakauss nina all on püsikiiruse hoidja, millel on salvestatud lubatud maksimumkiirus. Näit on isegi veidi suurem, sest GPS kinnitab, et liigud 90–91 kilomeetrit tunnis.

Elu vuhiseb sinust auto auto järel mööda. Neid möödujaid on alati ja sa polegi harjunud neid märkama. Nagu kass ei hooli neist, kes temast köögis mööda ja üle astuvad. Kuni ühtäkki juhtub midagi ebatavalist. Üks margi ja mudeli tõttu hästi äratuntav luukpära, mis sinust on mööda uhanud julgelt 10–15 km/h lubatust kiiremas tempos, seisab mõne kilomeetri pärast korraga maantee ääres.

Ohutuled vilguvad. Kihutajast juht on tõmmanud selga nõuetekohase kollase helkurvesti ja läinud teisele poole teed. Kiiruskaamera kõhuõõs on avatud. Töö käib. Teadupärast kaameraid mõõtekabiinides aeg-ajalt vahetatakse, need vajavad hooldust ning midagi sellist kollane vest siin toimetabki.

Kiiruskaamerate eesmärk on liikluse rahustamine. Juhid teavad, et raudkastis robot väänab külmalt rahatrahvi, mis e-riigis tuleb ka kärmelt kohale. Tahtlik või tahtmatu rikkumine, vahet pole.

Kaamerad paigutab maanteeamet kohtadesse, kus tähelepanu hajub või kipuvad juhid mingil põhjusel kiirustades end ja kaasliiklejaid ohtu seadma. Risti-Virtsu maantee 42.–43. kilomeetrile ilmusid mõõtekabiinid eelmisel sügisel. See on pika lauge kurviga teelõik Lihula risti lähistel. Neli aastat tagasi hukkus seal kaks mootorratturit, kui nende suunavööndisse kaldunud kaubikuga kokku põrkasid. Ajaleht Lääne Elu ristis koha Surmalõiguks.

Ole tähelepanelik, õpetab kaamerate põhimõte. Aga mida õpetab kaasliiklejale inimene kollases vestis, kes siin äsja lubatud kiirust ületades mööda uhas? Kas seda, et liiklejad on seaduse silmis võrdsed, aga keegi on võrdsem kui teised?

Liiklusseadus räägib alarm- ja hooldussõidukitest, teehoiuülesannetest ja möödapääsmatutest tööülesannetest. Kollase vesti juhtum ei räägi ühest, teisest, kolmandast ega neljandastki. Seadus ütleb, et kiiruse ületamine on lubatud vaid väga suure erandina.

Kollase vesti juhtum räägib sügavale inimese sisse pugenud hoiakutest, mille väljajuurimine ja ümberkujundamine on liiklusohutuse seisukohalt kõige tähtsam. Ja lugedes enda nähtavaks tegemist eeskuju väärivaks, võib seesama suurem nähtavus anda antud juhul paradoksaalsel moel vastupidise tulemuse.

Nõukogude aega mäletav inimene teab, et kui on tutvusi, pole järjekordi ega defitsiiti.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles