Riigikogu võttis vastu relvaseaduse muudatused (2)

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Relv.
Relv. Foto: Ove Maidla/Postimees

Riigikogus läbis täna kolmanda lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse eelnõu, millega muu hulgas lubatakse tulevikus eestikeelset relvaeksamit sooritada tõlgi abil.

Seadusemuudatuste poolt hääletas 52 saadikut, vastu oli 33. Kuus riigikogu liiget ei hääletanud. Puudus 10 liiget.

Muudatuste vastu olid Reformierakonna ning Vabaerakonna fraktsioon. Madis Milling (RE) kommenteeris riigikogu kõnepuldis, et relvaseadus on kahtlemata äärmiselt oluline seadus ja selles seaduseelnõus on väga palju head, kuid üldjoontes on seadus toores ja oleks tahtnud veel olulist läbiarutamist. Millingu sõnul ei saa olla olla nõus teooriaeksami sooritamisega tõlgi abil. «Kui relvaseadust hakati eelmise valitsuse ajal menetlema, siis oli soov panna sisse nõue, et relvaeksami peab tegema eesti keeles. Tänaseks on sellest järele jäänud see, et relvaeksami praktilise osa ehk tiirulaskmise peab tegema eesti keeles,» rääkis ta.

«Ohuolukord, rünne inimese elule või tervisele, tema lähedastele, tema varale ei juhtu lasketiirus. Ohuolukord juhtub tänaval, avalikus ruumis, tema kodus ja seal ei ole pähe õpitud kümmekonnast laskekäsklusest mitte vähematki kasu. Reaalses ohuolukorras ei ole inimese kõrval tõlki, kes ütleks talle, et kuule, see karjuv verine kirvega mees, kes sinu poole jookseb, ei taha mitte sind tappa, vaid ta on inimene, kes abi otsib, kuna tema kolleeg jäi just praegu külili vajunud metsaveotraktori alla. Päriselus ei ole kõrval tõlki,» selgitas Milling.

Tehtavad muudatused puudutavad eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis kindlustavad selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse. Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida. Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega.

Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Loe lähemalt: mis muutub uue relvaseadusega?

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles