Koondamisest alguse saanud küünlatootmine

Kristina Traks
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wiera Küünlakoja omaniku Merilin Alve
sõnul on küünlavalmistajaid palju ja
valik poelettidel rikkalik.
Wiera Küünlakoja omaniku Merilin Alve sõnul on küünlavalmistajaid palju ja valik poelettidel rikkalik. Foto: Kristina Traks

Põlvamaal asuva Wiera Küünlakoja lugu sai alguse koondamisest – küünlakoja omaniku Merilin Alve ema töökoht Põlva ravimifirmas Nycomed Sefa kadus ja midagi pidi ju tegema. Miks mitte siis küünlaid!

Veebruaris saab küünlatootmise asutamisest viis aastat. Alve räägib, et äri algas juhuste kokkulangemisest – ema oli ennast pärast koondamist töötukassas arvele võtnud ja oli võimalus saada ettevõtluskoolitust. Selleks oli aga vaja kirjutada äriplaan. „Ema siis kirjutaski küünalde peale. See oli minu idee, mida olin tükk aega peas veeretanud, aga mitte veel tegudeni jõudnud,” räägib ta. Alve töötas Värska vallavalitsuses arendusnõunikuna ja oli just esimese lapsega koju jäänud. Värsked emad on sageli altid kannapööretele ja nii temagi – ta ei kujutanud ette, kuidas hakkab Põlvast väikese lapse kõrvalt Värskasse tööle sõitma. Tundus ideaalne variant luua endale koju ise töökoht. Üksiti hakati otsima Põlvamaale talu, kus oleks hea perel kasvada ja küünlaid valmistada.

Töötukassa projektiga läks nii hästi, et äriidee sai täisrahastuse. „Meie mõte oli toota eestimaisest puidust tahiga küünlaid, olemegi ainus, kes selliseid küünlaid Eestis toodab. Toetust saime küünlavalamise seadmete ostmiseks ja natuke ka materjalide ostuks,” ütleb Alve. Talukoha leidis pere Viira külas ning sisuliselt on viis aastat nii talu korda seatud kui ka ettevõtet üles ehitatud. Küünlakoja ehitamiseks küsis ja sai Alve toetust PRIAlt, selles hoones toimub nüüd küünalde valmistamine ja külaliste vastuvõtt. Külastajaid käib ettevõttes palju, tehakse küünalde valmistamise õpitubasid.

Tihe konkurents

Küünlavalmistajaid on Eestis mitmeid ja küünlavalik poeletil rikkalik. Kas tõesti leidis Alve oma ettevõttele veel ruumi? „Olen alati olnud suur küünalde põletaja, aga neid ise teha polnud kunagi proovinud. Soovisin, et minu küünlad oleksid mitte lihtsalt lõhnaküünlad, vaid toimiksid pigem sisustustootena. Puidust taht lisab neile erilisust ja seda ei paku ükski teine Eesti küünlatootja,” jutustab Alve. Ta alustas küünlavalamise katsetusi. Praeguseks on juba meelest läinud, kui palju partiisid nässu läks, aga neid ikka oli. „Puidust tahi kasutamine muudab toote tehniliselt märksa keerulisemaks. Samas annab unikaalsust – põleb teistmoodi kui nööritaht ja pragiseb põledes,” selgitab Alve. „Küünlategijaid on väga palju ja see ei ole lihtne turg. Toode tundub lihtsana, kuid tegelikult üsna keeruline valmistada. Tähtsad on põlemisomadused, lõhnade omadused. Pean kogu aeg katsetama (loe: küünlaid põletama), et leida vigu ja neid parandada.”

Küünalde lõhna väljatöötamisel jääb ta põhjamaiselt kargeks. „Meie küünaldes ei ole magusat ja lääget lõhna, vaid külmad ja karged aroomid ehk kõik see, mis on meie looduses. Oleme koostööd teinud fotograaf Remo Savisaarega, kes oli eelmisel aastal mitte ainult Eesti, vaid ka kogu maailma parim loodusfotograaf ühe oma rabafotoga. Oleme temalt ostnud mõne foto kasutusõiguse ja paneme neid küünaldele. Rabalõhnalisel küünlal on kaunis rabapilt,” räägib ta. „Raba on praegu väga populaarne, rabades käiakse meelsasti ja välismaalasele on see tõeline eksootika.”

Inspiratsiooni kogub Alve kõikjalt, lõppematu innustuse allikas on Eesti loodus. „Kui tekib mõni mõte, siis kõigepealt guugeldan, kas taoline toode on juba olemas. Ma ei taha kopeerida konkurente, vaid austan neid väga. See on põhimõte, mida tegelikult iga tootja võiks jälgida ja seda ootan ka konkurentidelt. Teiste välja mõeldud ideede ülevõtmine ei ole sugugi kena, aga seda muidugi tehakse,” tõdeb ta. „Eriti väiketootjate seas paraku üksteise austamist alati pole. Ka mind on väga palju jäljendatud nii toote nimetuste kui ka stiili poolest.”

Viie aasta jooksul on Wiera küünlad leidnud terve hulga edasimüüjaid, need on müügil ka suurtes kettides: Selveris, Maksimarketis. Lisaks paljudes käsitöö-, mahe-, sisustus- ja aianduspoodides. „Suurtesse kettidesse sissesaamine on tõeline kannatlikkuse proov, väga-väga raske. Esimesena võttis minu asjad müüki Põlva Tarbijate Ühistu ja tänu temale olen saanud edasi teistesse poodidesse,” seletab Alve, „põhiturg on Tallinnas.”

Rohkem tahab Alve panustada ekspordile ja nüüd ongi tal selja taga mess Frankfurdis, kus ta küünaldega juba teist aastat osales. Mess Christmas World toob kokku jõulukaupade müüjad üle Euroopa ja eelmisel aastal tuli Alve sealt tagasi esimeste ekspordilepingutega. „Eksportimine oli meil juba algsesse äriplaani sisse kirjutatud. Küünal on kindlasti eksporditoode, seda on väga kenasti võimalik müüa üle piiri. Võti on õige kliendi leidmises, sest mina ei konkureeri oma käsitööküünaldega odavaima hinna osas,” sõnab ta.

Miks te juba palka ei maksa?

Praegu annab Wiera Natural peale Alve tööd veel kahele inimesele. Küünlaid tehakse aastas umbes 10 000 tükki ja oleks võimu rohkemgi teha. Äri on sesoonne – kuni juulini valmistatakse küünlaid lattu, suurem müük läheb lahti augustist ja kulmineerub muidugi jõulude eel.

Viie ettevõtjana tegutsemise aasta jooksul on Alve mõnigi kord tundnud ennast läbipõlemise või ummiku äärel olevana. „Niisugusel hetkel on kaks varianti – kas oled nutikas tegema asju võimalikult vähese vaevaga või lõpetad ära. Minul on õnneks olnud palju häid nõuandjaid ja toetajaid alates ettevõtjast abikaasast ning lõpetades sõprade, tuttavate ja teiste Põlvamaa ettevõtjatega. Kuldar Leisilt olen saanud väga palju häid mõtteid ja inspiratsiooni,” räägib Alve. „Väikeettevõtjana alustamine on Eestis keeruline, eriti mis puudutab maksundust. Meil puuduvad ju igasugused maksuerisused, ole sa suur või väike, alustaja või juba kogenud, maksma pead ühtemoodi. Minule helistati maksuametist kolmandal tegutsemiskuul ja öeldi, et nüüd peaksin hakkama endale palka maksma. Aga kolme kuuga ei suuda ju ennast niimoodi üles töötada, et suudad juba palka maksta. Raha ei teki paugupealt ja ettevõtte käivitamise kulud on alati suured. Kui oleksin esimesest päevast endale palka maksnud, siis tõenäoliselt täna seda ettevõtet poleks.”

Looduskaunis kõrvalises kohas tegutseval ettevõttel on veelgi probleeme, mille tõttu tuleb küünlakojal tõenäoliselt praegune idülliline tegutsemiskoht vahetada üüripinna vastu lähimas linnas Põlvas. Nimelt ei kannata kruusatee, mis viib küünlakojani, kriitikat. Piisab paaripäevasest vihmast ja teest on saanud mülgas, kuhu on piinlik kutsuda välismaa äripartnerit oma autot lõhkuma. „Tõenäoliselt ei oskagi ta sellisel teel sõita. Just vilets tee on asi, mille tõttu mõtlen tõsiselt Põlvasse kolimise peale,” sõnab Alve. „Teine mure on nigel mobiililevi. Kõikvõimalikud toetavad seadmed on meil üles seatud, kuid see on ikkagi kehv – kui töös on mitu arvutit ja vaadatakse ka telerit, siis kõigile levi ei jätku.”

Väikeettevõtja läbipõlemisrisk on suur

Kuldar Leis, Põlvamaa ettevõtja ja ettevõtluskonsultant:

Risk ettevõtjana läbi kõrbeda on üsna suur ja polegi vahet, kas sul läheb sel hetkel väga hästi või hoopis väga halvasti.

Päris palju saab muidugi ise ära teha. Ülitähtis on keskkond, kus enamik aega viibitakse. Kui suhtlusringkonnas on virisejad, meediast vaatad negatiivseid uudiseid ning väljas on tavaline kehv suusailm, siis pikapeale samastud keskkonnaga ja hakkad ennastki tundma üsna mõttetu olevusena. Eemale tuleb hoida vingujatest, sest viril olek ja negativism on väga nakkavad. Kui tööl on selline seltskond, siis tuleb ära minna ja leida endale koht, kus valitseb positiivsem olemine. Tõsi, paljud ei julge seda otsust teha ja mugavustsoonist väljuda. Aga see tasub ära!

Väikeettevõtja risk läbi põleda on veel suurem, sest enamjaolt peab ta ise hakkama saama ja otsuseid tegema. Eriti keeruline on see ettevõtjaelu alguses, kui teed mitmeid asju päris esimest korda. Palju sõltub inimese temperamenditüübist. Introvertsus tuleb ettevõtjale kahjuks. Väga tarvilik, et väikeettevõtjal oleks keegi, kellega ettevõtte asju arutada. See inimene ei pea üldse olema samalt alal, aga tal peab olema julgust oma mõtteid välja öelda. Väga hea, kui saab arutleda mõne pereliikme, sõbra, teise ettevõtja või ettevõtlusmentoriga.

Ise hoian ennast vormis sellega, et tegelen mitmesuguste ettevõtmistega ega lase rutiinil tekkida. Tunnen rõõmu ka väikestest enda ja teiste kordaminekutest, seda isegi siis, kui mõni tegevus on pikemalt miinuspoolel kas moraalselt või rahaliselt. Mulle on väga motiveeriv tegeleda just erinevate ettevõtetega ja tegutseda ettevõtluskonsultandina. Mul on igas ettevõtmises partnerid, kellega koos tegutseda. Seda soovitan teistelegi ettevõtjatele – katsuge leida partnerid ja ülesandeid jagada, proovige enda ümber koguda endast targemaid inimesi. Ei pea üritama ise alati kõigega hakkama saada. Veel tasuks õppida psühholoogiat, mis tundub olevat tuleviku üks tähtsamaid valdkondi just selles mõttes, kuidas saada aru endast ja teistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles