Õpetajate Lehes sel reedel: ameerikalik koolijuht Hendrik Agur

Foto: Õpetajate Leht

Õpetajate Lehes 15. veebruaril: 

Kes kaitseb õpetajat õpilase eest

Toimetuse vestlusringis toonitatakse, et õpetajat kaitseb koostöö kolleegidega ja huvitavad töövõtted. Täiendavad seadused võivad aga kooli pigem miiniväljaks muuta.

Ameerikalik koolijuht

Raivo Juurak kirjutab, kuidas GAGi direktor Hendrik Agur on oma koolist nõukogulikku mentaliteeti tõrjunud.

Kas Eestist kaobki pedagoogika?

«Jääme kauaks põdema, kui teaduse juurde ei pöördu (või enne ära ei sure), sest arvuti ja nutiseadmed on koolis vaid vahendid, mitte meetodid ega protsessid,» arvab elukogenud pedagoog-metoodik Peep Leppik. Ta selgitab, et iga laps on küll isikupärane, aga mitte veel isiksus − isiksus saab olla täiskasvanu, kes tegeleb enesekasvatusega ja oskab valida, mida ja kuidas õppida.

Milleks meile eestikeelne ja -meelne haridus?

«Paistab, et tulevikus õigustab ennast emakeelne algkool, segakeelne progümnaasium ja ingliskeelne kõrgkool tillukese ugri-mugri osakonnaga,» leiab õpetaja ja psühholoog Toivo Niiberg, kes on töötanud õpetajana 40 aastat ja kogenud, et seni on Eesti hariduselus läbi löönud ainult halvad ja läbikaalumata stsenaariumid.

Kui rumalus oleks inimesele loomuomane…

TLÜ kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela lõhub üldlevinud müüte. Võõrahirm ei ole inimesel geenides, vaid õpitud hoiak. Poisid ei ole ratsionaalsed ja tüdrukud emotsionaalsed. Mehed ei ole riskialtimad kui naised. Kutsekool ei ole lapsele ettemääratud saatus.

Sada liikumisharjutust koolidele kingituseks

Eesti sünnipäeva eel on kombeks kingitusi teha. MTÜ Laste Tervisekoolil on valminud sada aktiivset harjutust koolidele nii kehalise kasvatuse kui ka vahetunnis kasutamiseks. Harjutusi testisid Tartu Kesklinna kooli 3. klassi lapsed.

Matemaatika e-tasemetöö koostajate pilguga

Kevadel tuleb taas 6. klassi matemaatika e-tasemetöö. Töö koostajad selgitavad, mida uut on sellega seoses oodata. Muuhulgas märgitakse, et e-tasemetööd teevad tunduvalt paremini need õpilased, kellel on kodus oma arvuti.

Teeb kahemeestest viiemehed

Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo, kes sai presidendilt teenetemärgi, räägib, kuidas ta on nõrku klasse üles töötanud. Üks sellistest oli telesarja «Üheksandikud» klass. Aga Agu Ojasoo on õpetanud isegi erivajadustega õpilastele füüsikat nii, et see neile meeldib ja neid arendab. Agu Ojasoo on andnud matemaatikat kaheksas koolis, nii suurtes linnakoolides kui ka väikestes maakoolides, ja ütleb, et igas koolis on olnud võimalik matemaatikat õpetada ja õpilasi järje peale aidata.

Kas matemaatika on raske aine?

Matemaatikast ja selle õpetamisest räägivad Virtsu kooli matemaatikaõpetaja Siivi Jõgi ja Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kersti Kivisoo, kes pälvisid detsembris professor Gerhard Rägo mälestusmedali, millega tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid ja aine edasiarendajaid alates 1990. aastast.

99,9 protsendil juhtudest on turvakeskusesse jõudnud lapsed probleemsest kodust

Tallinna laste turvakeskuse üks sihtgrupp on käitumisraskuste ja sõltuvusprobleemidega lapsed. Keskuses on kaks poiste ja kaks tüdrukute osakonda, kokku 48 kohta, kuid vajadus on suurem. Noorim hoolealune on olnud kaheksa-aastane poiss, kes koos vanemate kaaslastega elas tõelist tänavaelu.

Kas meie kunstiharidus kannab Pallase vaimu?

Kui 20 aastat tagasi tuli Tartu kunstikool välja ideega võtta endale Pallase nimi, puhkesid kultuuriringkondades kired. Nüüd on Tartu kõrgem kunstikool (TKK) seadnud samasuguse sihi. Teel ajaloolise nime ennistamisele kutsus TKK tänapäeva kunstihariduse väärtuste ja sihtide üle arutlema Pallase kunstikoolist kasvanud harude ja võsude esindajad. Et Pallase kunstikooli loomisest möödub 99 aastat, kandis konverents nime «Pallas 99».

Peame oskama oma edulugusid märgata

«Meie ülikoolid kinnitavad välismaal järjest enam kanda, oleme väikeriigi kohta üsna nähtavad,» lausub sihtasutuse Archimedes nõukogu esimees, haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. «Aga peame arutama ka seda, miks läheb Eesti üliõpilasi nii vähe semestriks või kaheks välismaale õppima. Kuidas võtta suund, et enne ei saagi keegi magistri- või doktorikraadi, kui pole pool aastat välismaal õppinud.»

Palju õnne, Edgar Krull!

Presidendi teenetemärgi kavaler, Tartu ülikooli emeriitprofessor Edgar Krull leiab, et haridusministeeriumi on vaja rohkem pedagoogilise ettevalmistusega inimesi, eriti õppekavatöö valdkonnas.

Milena Pogodajeva: «Kõik algab armastusest»

Üle kolme aastakümne eripedagoogina töötanud Milena Pogodajeva leiab igas tööpäevas midagi uut. Keerukate olukordade asjatundlik lahendamine muudabki tema töö põnevaks. Aga armastusete ei saa: «Kui sa tunned, et armastad lapsi, et sul on neile midagi anda, siis võid julgelt kaaluda õpetajaametit. Ilma armastusega pole sel elukutsel mingit mõtet,» leiab ta.

Orienteerudes läbi elu

Kauaaegne TÜ geograafiaõppejõud Heino Mardiste on kuus aastakümmet teaduse kõrvalt orienteerumissporti teinud. Tartus Baeri majas avatud isikunäituse pealkirjaks pani ta «Orienteerumine läbi elu».