Keskkonnaamet lubab küttida kuus hunti rohkem

Hunt.

FOTO: Toomas Huik

Huntide ja hundijälgede täiendavate vaatlusandmete põhjal suurendab Keskkonnaamet huntide küttimismahtu lubades täiendavalt küttida kaks isendit Hiiu, kaks Lääne-Harju ja kaks Võru ohjamisaladel.

Mahu suurendamine on seotud küttimismahu ammendumisega mitmetel ohjamisaladel ning lisandunud teabega hundi leviku ja arvukuse kohta. Eesti on jagatud kiskjate populatsiooni arvestades ohjamisaladeks, mis ületavad maakondade piire.

«Hundi ohjamise üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada kiskjakahjustusi, suunates jahti just kahjustuste piirkondadesse. Samas soovime tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu ja populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumuse sobilike elupaikade vahel,» selgitas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Praegusel jahihooajal on kütitud 89 hunti. Koos täiendava limiidiga on nüüd küttimismaht kokku 112 hunti. Enim on hunte ehk 15 isendit on kütitud Võrumaal, kus eelmisel aastal olid ka suured kiskjakahjustused.

Mullu murdsid hundid kokku 908 lammast, 17 kodukitse ja 10 veist, enim kahjusid oli Rapla-, Saare- ja Võrumaal. Kahjud puudusid Ida-Virumaal, Jõgeva- ja Läänemaal.

«Soovitame küttida noorhunte, kes tõenäoliselt ründavad sagedamini lambaid. Hundikarja juhtpaar, kelleks on möödunud aasta kutsikate vanemad, tuleks küttimata jätta, et tagada karja parem funktsioneerimine ning hoida selle liikmed tõenäolisemalt eemale koduloomadest,» lausus Rakko.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini, Hiiu ja Saare maakondades kuni 31. Märtsini.

Tagasi üles